Riigiõigus
presidendil, õiguskantsleril ja KOV volikogudel (kui nad väidavad KOV-te PS-like
tagatiste rikkumist üldaktiga).
Mõnes riigis on enne seaduse jõustumist antud parlamendi vähemusele õigus taodelda
KK-lt seaduse PS-pärasuse kontrolli. Sisuliselt on sel juhul tegu opositsiooniõigusega
(parlamendi enamuse vastu).
Tsehhis selline õigus 2/3 parlamendi mõlema koja liikmetest.
KK-te liikmete ei ole otsesõltuvuses riigi elanike arvust. Liikemid on 7-16, kuid
tundub, et minimaalseks kohtu suurusek son 9, et tagada töövõime (keskmise
suurusega riigil).
KK-sse kandidaadi esitamisel nõue, et isik oleks kõrgema akadeemilise juriidilise
harideusega ja sobiks Ülemkohtusse, nõuded tema kõlbelisusele.
KK-te liikmete nimetamisel püütakse juhinduda sellest, et meil oleks parlamendis
esindatud poliitiliste jõudude usaldus. Nt Saksamaal valitakse KK-te liikmed
parlamendi mõlema koja liikemet hulgast valitud nn valijameeste abil.
Eestis nimetab Riigikohtu liikmed Riigikogu
annaabi.ee 
