Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
Kuid loodus ei lepi tühjusega,
loomusunnil täitub see millegagi.
J. Uluotsa Suur-Soome ideoloogiat ei taha küll kuidagi lugeda mingiks quasi-
ideoloogiaks, — kuid olevaid või mõeldavaid rahvusvahelisi konstellatsioone
arvestades on see siiski liiaks utoopiamaiguline, et sellele rajada mingit tööd või
poliitikat, et tõmmata kaasa laiemaid hulki. Ometi on sellel Suur-Soome unistusel
üks tähtis positiivne külg — eestlase rahvusliku enesetunde püstihoidmine: julgus
unistadagi Suursoomest.
Enesetunde, iseteadvuse puudus, orjahinge enda alaväärsuse tunne, — see on
näruseim element eestlase hinges, mis lööb läbi ka meie mentaliteedis. Siin — ja
sisemise kultuuri puudulikkuses — ongi igasuguste ideoloogia aseainete põhjus.
Rahuldutakse, kui arvatakse olevat kas või väliselt, nagu teisedki — härrad,
eurooplased jne. Nagu see O. Rütli tuntud uhkustamine värvimütsini jõudmisega:
et nüüd oleme, nagu NEMAD, — s. o. saksad. Sellist viletsat enesetunde