Novell "Kummaline kogemus"
tuttav ehitis, kuid mis see oli, Robertile kohe meelde ei tulnud. Ta hakkas inimmassiga kaasa
liikuma. Mõne aja pärast, olles ehitisest kaugemal, sai ta järsku ehmatuse osaliseks: see suur
rauast ehitis oli Eiffeli torn! PARIIS?! Imestunult ja ehmunult liikus ta sihitult edasi.
KUIDAS ning kas tõesti oli ta siia sattunud?
Oli pime, inimesi vooris siia-sinna, Robert tundis ennast nii võõrana nendel suurtel
tänavatel. Ta liikus edasi, astus suurpoodi sisse ja istus kohvikusse aga kuna tal raha polnud,
istus niisama. Paar noort, kes olid teda mõnda aega jälginud, tulid temaga rääkima ja pärisid,
kust ta pärit on ning mis ta siin üksi hilja õhtul teeb. Sellele ei osanud Robert vastata, sest ta
ju tõesti ei teadnud, mida ta nii hilja, üksi, PARIISIS teeb. Noored aga ei osanud teda aidata.
Robert lahkus kohvikust.
Paar tundi Pariisi tänavatel konnanud, hakkas Robert väsima. Ta oli isegi natuke