märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja
isolatsionism - eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit kompanii ühisettevõte korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine latifundium suurmaaomand manifest riigivalitsuse pidul kirjalik pöördumine elanikkonna poole marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine süjalise võimsuse taotlusele mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine monopol ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellege kauplemise ainuõigus nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
Punakaardist saab bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja Nõukogude Võim. Selle kinnitab 7- 8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: · Rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevolutsiooniks. · Maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimukindlustamine 1)Võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2)Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3)Maailmarevolutsioon Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 lõppes Venemaa demokraatlik areng
Teistele suurriikidele jäi Itaalia majandus üldiselt alla. Itaalias valitses samuti koloniaalpoliitika, põhilised huvid olid seotud Põhja- ja Kirde-Aafrikaga (Liibüa, Abessiinia) ning Türgile kuuluvate Dodekaneesidega Egeuse meres. Tuge otsis Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. AUSTRIA-UNGARI Valitses kaksikmonarhia (keiser). 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega. Riigis oli palju erinevate rahvuste esindajaid. Majandus valitses suurmaaomand kolmandik haritavast maast kuulus suurmaaomanikule. Tööstus arenes Austrias ja Tsehhias, kus olid suured ettevõtted ja pangad. Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas
Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid – 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon, töötava rahva olukorra parandamine, rahvaharidus, emakeelne kool, rahvuslike huvide rõhutamine. Suurmaaomand on rahvavaenulik. Asemele väikepõllupidamine, maa järk- järgult rahva omandusse, see õiglase tasu eest võõrandada. Mõisamaade sundvõõrandamine. Enne 1917.a. revolutsiooni olid selle vastased, et eraomandi puutumatus, nüüd teised arvamused. Eriti Lõuna-Eesti maakondades, haritlased ja linnade ja maa koorekiht. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (Martna, August Rei) – sotsiaaldemokraadid,
*nõrk majandus *liit saksamaa ja Austria- Ungariga 1882 Austria-Ungari *monstrumriik *pinged Serbiaga *kaksikmonarhia 1867 *suurmaaomand *väliskapitali palju *rahvusküsimus tõsine Suurimad riikide vastuolud: I Saksamaa- Inglismaa: Saksal tugev laevastik, majandus tugev II Saksamaa- Prantsusmaa: Saksa muutub jõulisemaks III Venemaa- Austria-Ungari: Balkani ps. Venemaa- Saksamaa Tehnika areng Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke seeriatootmine. Henry Fordi autotehas, konveierid, millega autode tootmine suurenes. Arenes lennundus 1900
Aastal 330 eKr otsustati, et müüa ega tappa ei tohi, kuid võib kinni pidada võla tasumiseni ning võeti kasutusele ka pankrotimenetlus.5 Rooma õigusajalugu perioodidesse jagamise aluseks on eelkõige tootmissuhete muutumine ja klassivõitlus. Nii domineeris orjanduslikus ühiskonnas tavaõigus, oli võõraste õigusetus ja õigusnormide tihe seos religioossete normidega. Peale vallutussõdu muutus Rooma maailmariigiks, domineeris orjatööl põhinev suurmaaomand, mis kutsus esile sagedasi orjade ülestõuse, mis omakorda tingis karme vastuabinõusid ja uute keerukate õigusinstituutide arengut. Arendati välja õigusprintsiibid piiramatu eraomandi, lepingute ja muu kohta. Impeeriumi perioodil toimus orjandusliku ühiskonna lagunemine. Alistatud rahvaste ülestõusud Rooma ülemvõimu vastu hävitasid pikapeale ka Rooma võimsuse. Nõrgenesid riigi majanduse alused ja toimus orjandusliku majandussüsteemi langus. Käsitöö ja
Valla kohtuprotokolle on säilinud massiliselt, väga hea ajalooline allikas. 1866- Lõplikult kadus ära tsunfti sundlus. 1866- Liivimaal kaotati ära aadlike ainuõigus omada rüütlimõisasi. 1869- Kaotati ära talumaadel teorendi. Teotööd võis kasutada mõisamaal, kvoodimaal ja kuuendiku maal, kuid piiratud kogustes. 1871- Kõik võisid hakata pidada veskit (Varem see kuulus ainult aadlitele). Kõikide reformidega edendati vabaturu majandust. 18) Murrang maaomandisuhetes: Suurmaaomand: Suurmaaomand- Ehk mõisad. Rüütelkond kaotas ainuõiguse omada rüütlimõisasid, kuid varem võis isegi saada rüütlimõisa kui sa ei kuulunud rüütelkonda kasutades mõisa panti või renti. Mats Erdell- Eesti talupoeg saab mõisapidajaks "Sõnnimats". 1830ndate aastatel sai mõisapidajaks pandi tehingu kaudu. Maad võisid osta ainult kristlased balti provintsides, juudid ei tohtinud maad osta.
1866- kaotati tsunfisundlus 1866(liivimaal) ja 1869 (eestimaal) kaotati aadli ainuõigus rüütli/eramõisate omamisele. 1869 jüripäeval kaotati riigivõimu survel ametlikult teotöö kui koormise vorm talumaadel. 1871- kaotati mõisnike ainuõigus veskite pidamisele Lisaks sellele, et nad olid kodanlikud reformid olid need reformid suunatud vaba majandustegevuse võimaldamisele (turumajanduslikku toimimist). 19. Murrang maaomandisuhetes. Suurmaaomand. Talude päriseksostmine Aadli rüütlimõisa omamise ainuõiguse seadus kaotati 1866 ja 1869 aastatel. Suurmaaomand- Oli pikka aega olnud ainult rüütelkondade privileeg. Oli ka võimalik mitte-immatrikuleeritud-aadli inimestel omada mõisat kahel viisil- kas panditud mõisa või mõisa rentimise kaudu. Nõnda saidki mõisate omanikeks mitmed kodanikud kuid ajapikku ka üksikud talupojad. Alates 1830nendatest sai talupoegi mõisate omamiseks Liivimaal, Eestimaal alles alates 1870nendatest.
Nõuka-ajal oli marksistlik skeem, kus leiti varafeodalismi kujunemine, millega mõisteti sõltuva talupoja tekkimist aga mitte läänikorda. 1970. aastail naasti egalitaarse mudeli juurde – inimesed üsna võrdsed. Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel) 1990. algul P. Ligi räägib pessimistlikult ning tõi analoogia Skandinaaviaga. Võimuvõitlus maakondade ja kunnide vahel. 1990. lõpul pigem hierarhiseeritud ühiskond – suurmaaomand, maksustamine, toonitatakse linnusepiirkondi, mis ei lange kokku kihelkondadega (V. Lang ja M. Mägi). Lätis on mindud vastupidist teed – kujutlus läti egalitaarsusest jne. Palju tähelepanu Henriku terminitel: seniores ja miliores aga ka nobiles, principes. Aga sellest tegelikult suurt välja lugeda ei anna. Arvestada, et Henrik pidi tema jaoks uut nähtust oma sõnadega kirjeldama. Ja muide, pole kasutatud sõna ‘rex’. On selge, et võimualad üsna väikesed
Bolsevikud - tugev distsipliin. Punakaart - bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja nõukogude võim. Selle kinnitab 7-8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkim, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevoluts. maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimu kindlustamine 1) võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2) Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3) Maailmarevolutsioon. Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine. Asutav Kogu aeti jõuga laiali. Jaanuar 1918 - lõppes Venemaa demokraatlik areng
Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus. 21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam. Riik oli ebastabiilne, esimene president mõrvati Warssavis. Poola oli vabariik 26' aastani, kuni Pilsudski riigipöördeni mais. Pilsudskist sai sõjaministeeriumi ja kindralstaabi ülem, tugineb leegionäridele, sõjaväele ja ametkonnale, aga ei lülita Sejm-i täielikult välja.
Ühtlasi süvenesid Bütsantsi ja Frangi riigi omavahelised vastuolud. 4. Makedoonia dünastia 867 1057 Makedoonia dünastia keisrid üritasid seadusandlikult kaitsta vabu talupoegi suurmaaomanike, eriti kiriku ja kloostrite eest, kuid feodaalkora kujunemist see ei peatanud. Senised stratioodid muutusid järjest enam sõltuvateks talupoegadeks (paroikideks). 10.-11. saj. algus oli Bütsantsi tõusuaeg. Riigi majandusilmet kujundasid taas linnad, maal kasvas suurmaaomand, tugevnes aadel ning kujunes välja feodalism. Viimase olemasolu on küll diskuteeritav, erinedes nii idamaade tüüpilisest despootiast kui ka Lääne-Euroopa feodaalkorrast. Karl Suure kroonimine keisriks 800.a. tekitas kestvaid pingeid ida ja lääne suhetes. Kroonimine näitas, et lisaks paavstile, kes taotles Rooma pärandit vaimulikul tasandil, pretendeeris Lääs ka riiklikul-ilmalikul tasandil taas Rooma pärandile. Murenes senine
- Tulemuseks kroonu maaomandi likvideerumine: - Eestimaal kroonumõisasid 2%(enne 54%) ja LM-l 20% (enne 83%) · Probleemiks mitteaadlikele(kodanlusele) panditud kroonumõisad ja immatrikuleerimata nn uusaadli valduses olevad eramõisad: - 1760ndatel kuulus uusaadlile mõisadest 7-16% Mõisamajanduse areng 18 saj · Suurmaaomand moodustas aadlivõimu maj aluse · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj lõpus u 1000 peamõisa ja 560 abimõisa(enim Eestimaal) · Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70% Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5% Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5% · Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile · Mõisade kuhjumine olulistele suguvõsadele:
Väino Sirk Eesti ajalugu kooliõpikutes. Eesti Biograafiline leksikon et ei pakuks pudemeid aga ka valitsejate biograafiate puhul valitsevat ajastut välja joonistaks. Elulugu sõltub ajalugu mõjutanud aspekte välja tuues. Cederbergi eestvedamisel. Ajalooline romaan 1930. aastatel kuni 20 eri romaani. Baltisaksa ajalugu Üldisest olukorrast. Agraarreformid ja rüütelkondade likvideerimine 1919-1920. Kaotasid riikide tekkides oma mõju. Agraarreformiga võõrandati baltisaksa suurmaaomand. Kaotati rüütelkonnad kui juriidilised asutused ja aadliseisus. Baltisakslased muutusid vähemusrahvuseks eksistentsi mõtte ja viisi otsimine. Sakslastest rahvastiku osa osatähtsus Westis väike, kolmandal kohal, Lätis suhtarvuliselt umbes 15% suurem. Sotsiaalne koostis tihedam, saksa talupoeg, käsitööline, eliit. Ka Eestis tööstuslik kaubandusliku seltskonna sees mõjuvõim ei kadunud. Põlisrahva suhtumine vaenulikum Lätis kui Eestis. Sel põhjusel, et Lätis
Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud kitsa seltskonnaga, neid võisid omada üksnes rüütelkondade liikmed. Eesti soost rüütlimõisaomanik Mats Erdell, (rahvasuus Sõnni Mats) tegemist tolleaegse ärigeeniusega. 1860.aastatel kehtestati seadusega, et rüütlimõisaid võivad osta ka kõik ülejäänud ühiskonnaliikmed. Fideikomiss, fideikomissmõis: mõis, mis pidi jääma mingi kindla aadlisuguvõsale. Mittevõõrandatav pärandmõis
Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon, töötava rahva olukorra parandamine, rahvaharidus, emakeelne kool, rahvuslike huvide rõhutamine. Suurmaaomand on rahvavaenulik. Asemele väikepõllupidamine, maa järk-järgult rahva omandusse, see õiglase tasu eest võõrandada. Mõisamaade sundvõõrandamine. Enne 1917.a. revolutsiooni olid selle vastased, et eraomandi puutumatus, nüüd teised arvamused. Eriti Lõuna-Eesti maakondades, haritlased ja linnade ja maa koorekiht. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (Martna, August Rei) sotsiaaldemokraadid, endised vähemlased, need olid eesti vähemlased, kuna vene
annaabi.ee 
