ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
Selisoo turbakihi keskmine
paksus on 4,5 m ja maksimaalne on 6,5 m. Turba lagunemisaste on madalsoos ja siirdesoos
25-30 % ning rabas 15-20 %. Piirkonna reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu
dreenitakse Selisood lõuna suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke (Kalm, Kohv
2009: 7-8).
Terve Selisoo raba on ümbritsetud piirdekraavidega ning siirde- ja madalsoo osa
praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud. Juba enne 1900 aastat on alla lastud Seli
Suurlauka veetase (Kalm, Kohv 2009: 51). Seejärel II maailmasõja järgsel perioodil rajati
metsakasvutingimuste parandamiseks ulatuslik kuivenduskraavide võrk Selisoo puisraba
ümbritsevasse soometsa. Tulenevalt kuivendamistest ja turba tootmisest, mida on aja
jooksul tehtud ei ole Selisoo puhul tegemist ka looduslikus seisundis oleva sooga.
Kuivendamiste ja turba tootmisega on sood oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-,
ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine (Kalm, Kohv 2009: 7-8)