Spikker
Orgaaniliste
mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad
leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on
maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on
kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi
koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond
ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle
maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks
ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga
nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest
jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires
toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul
lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused:
kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis
olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid
episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud