19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase
protektoraat. See moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Püha Rooma Riigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Austerlitzi lahingus Austria ja Venemaa. Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni. Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega liitusid teised, sest nad tahtsid tagada vana monarhiat ja korda. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil
annaabi.ee 
