Põlevkivi
Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai
loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja
sorteerimisest ning toota põlevkivi nii
elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks.
Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli
1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni.
Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja
kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud
mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti
kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati
vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist.
Allmaakaevandamisel (kaevanduses) võeti kasutusele
kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul
moodustatakse 8-10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja
lõhatakse ning kaevist laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite
lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal
olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele