Kiirguse mõju tervisele
Praktikas kasutatakse ühikuid
millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h).
Risk
10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi
tehtud arvutuste kohaselt ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. Teiste
sõnadega: 10 millisiivertise kiiritusdoosi poolt põhjustatava vähi tõenäosus on 0,001.
Teaduslikult kindlamalt saab midagi ohtlikkuse kohta väita umbes 200...500 mSv suumsest
kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad
näiteks Jaapani aatomipommitamise üle elanute uuringud.
Naha- ja kogu keha kiiritusdoos röntgenprotseduurides
Nahadoos ehk sisenddoos on see kiiritusdoos, millele allutatakse uuritava kehaosa
röntgentorule (või muule väliskiirgurile) lähim nahapind.
Kogu keha kiiritusdoos (nn