Egiptuse kunstist Mükeene kunstini
Lossid koosnesid
paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue.
Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai
valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist,
laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks.
Toredust andsid lossidele vormide mäng ja värviküllus. Seintele oli tihti maalitud ornamente või
mitmesuguseid pilte.
Kreeta kujutav kunst- selles püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti
seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarne motiiv on viljakust ja
elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt mingit riskantdet
rituaalset mängu mängides.
annaabi.ee 
