M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Siis minge vette ja sumage mu juurde ja siis alles tulge
sisse. See ajab koerad eksiteele.»
Nad tegid nii ja niipea kui nad paadis olid, sõudsin meie leete poole; viie või kümne
minuti pärast kuulsime koeri ja hõikavaid mehi. Kuulsime, kuidas nad tulid oja suunas, kuid
ei näinud meid; nad näisid peatuvat ja tükk aega ümber luusivat; siis, kuna me aina
kaugemale ja kaugemale läksime, võisime neid vaevalt veel kuulda. Olime selle aja peale
metsa mööda terve miili edasi jõudnud ja suubusime jõkke; kõik oli vaikne ja me sõudsime
leetele, läksime paplipuude vahele peitu ja olime pääsenud.
Teine meestest oli umbes seitsmekümne aastane või veel vanem; tal oli paljas pea ja hall
põskhabe. Peas oli tal vana kulunud viltkübar, seljas määrdunud sinine villane särk; närused
vanad sinised püksid olid saapasäärtesse topitud; püksitraksid olid omatehtud, -- ei, pool
traksi tal oligi. Käsivarrel oli tal vana pikk sinine mantel libedate vasknööpidega; mõlemal