Kipsi katsetamine
Terasplaadid asetati
hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad
nõud, vispel ja pahtlilabidas.
4. Katsemeetodid
4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes. Sõelale pandav kipsi mass kaaluti ning
sõelumise tagajärjel sõelale jäänud osakeste mass samuti. Seejärel arvutati peenus
valemiga nr:1. Protsessi korrati kaks korda ja arvutati keskmine peenus.
4.2 Normaalkonsistentsi määramiseks kasutati Suttadi viskosimeetrit. Katsega määrati vee
hulk mis oleks vaja, et saavutada soovitud viskoossus. Kipsi kaaluti 350g, lisati vesi,
segati, kallati silindrisse ning kergitati silinder kiire liigutusega, mille järel mõõdeti
laialivalgunud kipsisegu diameeter. Katse õnnestus, kui tulemus jäi vahemikku 180+-5
mm.
4.3 Tardumisaja määramiseks kasutati Vicat`i aparaati. Segu segati normaalkonsistentsile
vastavalt, mille järel valati see silindrikesse