3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
juhtimise struktureerimine. hal beanal iitisi Rakendatakse probleem- Firmakultuuri muutmine kasutuselev5tt situatsioonide lahendamiseks valjatootatud v6tteid Vastutus Kvaliteedi kontrolli Kvaliteedi tagamise Susteemid ja toimingud, Ulefirmaline vastutus kvaliteedi eest osakond (kontrolOride osakond (tsentraliseeri tud j areleval vemehhanismide strateegilise visiooni kaudu kaudu) funktsioon) valjatOotamise ja evitamise kaudu Kasu Vahene, p6hjustab Toodete kvaliteedi Kulude vahenemine (vahenevad Garanteeritud kvaliteet. V6ime
Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus kaitseisolatsioon. Rikkekaitse toite automaatse valjalulitamise abil Elektriline kaitseeraldus mitme elektriseadme toites Kaitseisolatsioon Uhtlasi on SELV- ja PELV- susteemide kasutamisel tagatud ka rikkekaitse kohta kehtestatud nõuded. SELV-, PELV- ja FELV-susteemid. Toite automaatne valjalulitamine Koige tähtsam rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Kaitsemeetodi alla kuulub projekteeritud rikkevooluahel kaitseseade, mis toimib ettenahtud aja jooksul. Kaitseseade peab toite ahelast voi seadmest automaatselt valja lulitama, kaitsmaks ohtliku puutepinge eest. Valjalulitamine peab toimuma selliselt, et pingestatud osa ja
reguleerida küttesüsteemide tööd energiakulude optimeerimise eesmärgil. 9 Kasutatud kirjandus OÜ Targa Maja Lahendused: http://www.tml.ee/ Urmas Mahlapuu, Korterelamute hooneautomaatika: http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=35&go=leht&article_id=566 Mano grupp: http://www.mano.ee/hooneautomaatika E-majandus: http://emajandus.wordpress.com/2010/03/16/hooneautomaatika-liidab-susteemid- mugavalt-kokku-hooneautomaatika-ee/ OÜ Energiasäästubüroo http://www.energiaaudit.ee/new2/sisu.php?artID=38&lang=est 10
Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Infoga seotud rollid · Info vastuvotja roll · Info jagaja roll · Koneleja roll 30. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. 3. Otsustamisega seotud rollid · Ettevotja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Labiraakija roll 31. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. 7 pohilist aspekti 1.struktuur 2. susteemid 3.stiil 4. töötajad 5. oskused 6. strateegia 7. jagatud vaartused 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Selle kohta on loodud palju teooriaid. Peamine idee: liidriks sunnitakse mitte saadakse. Aitavad jargmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt moelda, kone- ja keeleoskus. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist?
....... 9 21.Pinkide liigitus, üldehitus ja tüüpdetailid ................................................................................................. 9 22.Arvjuhtimispingid. ..................................................................................................................................10 23.Töötlemiskeskused. ................................................................................................................................10 24.Paindtootmise mooodulid ja susteemid. ...............................................................................................10 25.Materjali valiku põhimõtted. .................................................................................................................11 27. Tehnoloogia valiku alused .....................................................................................................................11 28. Keevituse põhimõisted ........................................................................
o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle korval ka kasutusel rubla o 1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON o 1941. Saksa poolt IDAMARK o 1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA o 1992.a EESTI KROON o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise pohimote. Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress
6 infosusteemi "veaparandusmasin", milles salvestatakse susteemi too kaigus tekkinud vead infosusteemi "generaator", mis genereerib sisendandmete kujul antud UMLi mudelite baasist programmkoodi, automatiseerides nqnda susteemitood infosusteemi "mootor", milles organiseeritakse infosusteemi sundmused infosusteemi "piir", milles organiseeritakse infosusteemi protsessid infosusteemi "tuum", milles organiseeritakse infosusteemi andmed 19. Valige QIGE vaide. Juhtimist toetavad susteemid: :: P: 1.4 teenindavad operatiivse juhtimise taset, vqimaldades korduvalt ja rutiinselt salvestada nii organisatsioonis endas kui valjaspool seda toimuvaid sundmusi vqimaldavad tagasisidet organisatsioonis toimuvate protsesside, nende sisendite ja valjundite kohta ja toetavad otsuste vastuvqtmist loovad ja muudavad infosusteemi 20. Valige VALE vaide. Andmed: :: P: 1.8 on mittejuhuslike sumbolite, numbrite, vaartuste ja sqnade hulk
Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess. 20. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks. · Sellised lahused on termodunaamiliselt pusivad susteemid (dosake < 2 nm). Kolloidlahused- · Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida voib iseloomustada kui heterogeenset susteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nahtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed.
organisatsiooni eri osade ja valiste sihtgruppide vahel, informatsiooniga seotud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks ning tagasiside saamiseks organisatsiooni arengust. Organisatsiooni infopoliitika maarab: · Informatsiooni kasutamise eesmargid, prioriteedid · Infojuhtimise tehnoloogia · Infojuhtimise susteemid · Inforessursid ja nende juhtimise ressursid E.Orna infopoliitika valjatootamise 4 pohietappi: · Alusuuring organisatsiooni eesmargid, struktuur, kultuur kui auditi lahtekoht
Loomulikult peavad nad hoidma sealjuures end ka füüsiliselt korras. Sellise skeemi alusel on võimalik uurida inimeste ajaressurssi kasutamist ja selle muutumist inimrühmade ja maade kaupa. 2. REOVEE BIOREAKTORID JA NENDE KASUTAMISE VÕIMALIKKUSEST LAEVADEL Selleks, et pilsivee puhastus vastaks rahvusvahelistele ja kohalikele nouetele ning oleks vahekulukas, on tanapaeval labi viidud kullaltki palju uurimustoid. Bioreaktor-susteemid, mis teostavad biodegradatsiooni ex situ meetodil, on oma odavuse tottu osutunud lootustandvateks voimalusteks. Leidub kull kullaldaselt informatsiooni toornafta, maardeolide ning susivesinike erinevate segude biodegradatsiooni kohta, kuid just pilsivee biodegradatsiooni on uuritud vahe. See ohtlik jaade sisaldab ka aineid, mis inhibeerivad biodegradatsiooni, naiteks raskemetalle IMO poolt heaks kiidetud bioloogiliseks puhastussusteemiks laevadel on PetroLiminator
annaabi.ee 
