Paindetugevus näitajad olid seguvahekorra 1:5 puhul suuriamd juhul, kui kasutati50% liiva fraktsiooniga 0-0,8mm ja 50% 0,63-2,0 mm ning kõige halvemad tulemused olid terastikulise koostise läbimõõduga 0-0,8 mm. Tsement-liiva suhte 1:3 puhul oli suurim paindetugevus fraktsioonidel läbimõõduga 0,63-2,0 mm. Tugevuse kasv toimub aga teatud piirini, seega veel suurema terastikule liiva kasutamisega hakkab tugevus langema, kuna tsement ei suuda liiva vahel olevaid tühemikke täita. Survetugevusel esines täpselt samasugune seaduspära, et seguvahekorra 1:3 puhul oli parima survetugevusnäitajaga betoon, milles oli 50 % liiva fraktsiooniga 0-0,8 mm ning 50% liiva fraktsiooniga 0,63- 2,0 mm. Suhte 1:5 korral oli siingi parim survetugevus betoonil, mille täitematerjaliks kasutati liiva fraktsiooniga 0,63-2,0 mm. Et saavutada võrdset töödeldavust erineva liiva fraktsioonidega, on vaja rohkem vett peenema fraktsiooni liiva jaoks. Vee lisamine aga suurendab vesi-tsementtegurit, mis
Joonis 55. Puidu tugevuse määramine Välismõjude poolt põhjustatud keha mõõtmete ja kuju muutumist nimetatakse deformasiooniks. Puidu survetugevuse all mõistetakse puidu omadust vastu panna kokkusurumisele. Survetugevuse määramiseks kasutatakse prismakujulist proovikeha, mida surutakse kuni puidu kiud painduvad ja nihkuvad kõrvale (joonis 4.). Puidukiudude purunemismomenti mõõdetakse maksimaalse jõuga (Pmax kg-des). Survetugevusel ei oma suurt tähtsust oksad ja kaldkiulisus, kuid puidu niiskuse kasvades 12%-lt 30%-ni väheneb survetugevus kaks korda. Mida tihedam on puit, seda suurem on survetugevus (nt kuuse survetugevus pikikiudu on 45N/mm2 , tammel aga 58N/mm2). Tõmbetugevus pikikiudu. Tõmbetugevuseks nimetatakse puidu vastupanu tõmbamisele, selleks kasutatakse puidust valmistatud proovikeha (joonis 42). Tõmbejõudu rakendatakse kuni tooriku katkemiseni, katkemise momendil mõõdetakse maksimaalne jõud (P)
annaabi.ee 
