soojust, mis on pikalaineline ja enam läbi atmosfääri ei lähe. × CO2 , Metaan, Naerugaas, Veeaur × Tagajärg: t° tõuseb maakeral, mis toob kaasa liustike sulamise (maailmamere tõus) ja ilmastiku ebapüsivuse. 2. Osoonikihi hõrenemine ,,Osooniaugud" × Põhilised tekitajad on freoongaasid (külmikutes, varem ka deodorantides survegaasina) × Päikese kiirguse mõjul freoongaasid lõhustatakse ja nad seovad O3 ühe hapniku molekuli. Alles jääb tavaline O2 , mis enam ei kaiste kahjuliku kiirguse eest. × Tagajärjeks UVkiirguse suurenemine (nahavähk) 3. Happevihmad × Tekivad õhku fossiilsete kütuste põletamisel (tehased, autod) × SO2 , NOx + H2O = nõrk hape × Inimest ei mõjuta × Mõjutab taimkatet
atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Kahjuliku kiirguse hulga suurenemist on märgitud ka osoonikihi aktiivse lagunemise tsoonis. Osooniauk 20.sajandi teisel poolel hävitasid seda kaitsvat osoonikihti stabiilsed kemikaalid, mida nimetatakse freoonideks. Põhisüüdlaseks selles on väidetavalt freoonide koostisse kuuluv kloor (Paist & Mäeküla 2002). Esialgu kasutati freoone külmutusseadmetes, seejärel autode õhukonditsioneerides, survegaasina pihustites, vahtplastist konteinerite valmistamisel ja elektroonika puhastamiseks. Alles 1985. aastal avastas Suurbritannia teadlane Joe Farman suure ,,augu" osoonikihis (tegelikult osoonikihi tugeva õhenemise). 2000. aastal oli selle ,,augu" suurus juba 30 miljonit ruutkilomeetrit, laiudes Antarktika kohal. Praeguste arvutuste kohaselt peaks osoonikihi hävitamise maksimum saabuma käesoleval, 2010.nendal aastal, seega inimkond ja loodus peavad kannatama veel umbes
annaabi.ee 
