"Elu ja armastus" A.H.Tammsaare
valetamise üle. Lõpuks Irma puges Rudolfile kaissu. Rudolf pani Irmale pähe mõtteid, et
nende armastus on läbi ja see tuleks ära lõpetada, kuid Irma kuidagi ei tahtnud. Viimane
suur seletamine lõppes tagajärjetult, sest naise armastus oli kangem kui mehe aru. Taheti
olla veelkord õnnelikud, kuni tuli kiri, mis kutsus mehe linna. Irma saatis mehe
vallamajja ja sealt liiguti koos edasi vastu tulevale autole, suudeldi tugevalt ja Irma tundis
seda nagu surnusuudlust ta aimas miskit halba eesseisvat, kui siiski pöördus tagasi
Soonikule ja lasi mehel rahus minna. Alles viiendal päeval ta otsustas sõita linna, kaasa
võttes kõik, mis isiklikult tema oma, ise ütles pererahvale, et nad tulevad siia kindlasti
tagasi. Irma sisimas teadis, et kõik on läbi, kuid ei tunnistanud seda omale. Linna jõudes
avas ta korteri ukse, seal tabas teda rabav tühjus- oli hämar ja algul ta ei märganud
annaabi.ee 
