Süüdistuskõne Meursaltile
valanud ning oli keeldunud võimalusest ema viimast korda näha.
Meursault oli äärmiselt egoistlik inimene. Ta ei mõelnud mitte teo
tagajärgedele tapetud araablase ja tema lähedaste jaoks, vaid sellele, kuidas see
tema enda jaoks lõppes. Noormees ei mõelnud sooritatud mõrvast kui inimese
surmast, ta mõtles sellest kui halbade tagajärgedega intsidendist.
Noormehele määrati kohtus karistuseks surmnuhtlus, sest tema
käitumine ei vastanud ühiskonnas aksepteeritavatele normidele. Meursaulti näol oli
tegemist üdini ausa ja iseseisva inimesega, kes keeldus mängima nende reeglite
järgi, mis ühiskond talle oli kehtestanud. Kohtupidamise lõpus kahjustas Meursaulti
mainet fakt, et ta oma ema matustel ei nutnud, sama palju või isegi rohkem kui
kuritöö ise. Meursault pani proovile ühiskonna moraalinorme ega kartnud surma.
Temas nähti koletist.