"Ellumõistetu" - kirjand "Kuritöö ja karistuse" põhjal
Ta mõisteti
lindpriiks ja pandi kirikuvande alla ning seega puudusid tal põhimõtteliselt kõikvõimalikud
õigused, kuid ta oli siiski ellu jäetud. Ta lihtsalt elas sellel ajal ilma eesmärkideta ning
mõttetult tühjalt nagu ka Raskolnikov. Minu jaoks oleks niimoodi pooleldi reaalsuses
eksisteerimine suhteliselt mõttetu.
Ellumõistetute elu ei pruugi hukka määratut inimeste omast väga palju muretum olla.
Vastupidi enamasti tabab pärast surmamis- või vangistusotsuse ootamist inimest sokk, kui
talle tundub, et ta nii lihtsalt pääseb, rääkimata veel suuremast sokist hiljem, kui ta üritab elu
samamoodi edasi elada nagu enne, kuid tuleb välja, et see pole sugugi lihtsam kui muud
karistused. Rodja leidis, et ta ei tunne üldsegi süümepiinu kuriteo pärast, vaid sellepärast, et
ta endalt elu ei võtnud. Ta tundis end nõrgana, kuid elas siiski edasi. Lõpuks suudetaksegi