Eesti kirjanduse ajalugu I
Jutluse üldlaad: esimese osa jutlustes ei toimu mõtte liikumist, tõlgendatakse kirikulaule
kordamise meetodit kasutades. Valitseb Vana testamendi süngus. Teises osas mõte muutub,
teksti tuuakse antiikkirjanikke mõtte liikumine. Inimese olemuse juurde jõudmine.
KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi.
Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine,
tuimus, ükskõiksus.
Mülleri surmafilosoofia: inimese põhiolemus on see, et ta peab ära surema. Müller samastab
surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida
Jumalat kiitvate laulude laulmisega. Karistuse kese ei surm, vaid meeleparandus. Toob oma
jutluses traditsiooni eelkäija välja: Lutheri. Tema auditoorium on üldjuhul lihtsate ametite
esindajad ja ega nad suurt teda mõista jah.
5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule