Hambahaigustest keskaja Tartus
sagedased hambaaugud viitavad ka süsivesikuterikkale toidule. Talurahvas tarbis erinevaid
piima-, jahu- ja linnasejooke, kala-, kana- ja sealiha. Vett tarbiti aga viimases hädas. Meestel
esines rohkem hambakivi ning naistel kaariest. Sellest võib oletada meeste ja naiste toitumis
erinevusi. Mehed tarbisid rohkem valgurikkadi toite ning naised süsivesiku rikkaid toite.
Hammaste uurimine arheoloogias on vajalik, sest saame teada maetute surmaaegse vanuse,
toitumistavade ja suuhügieeni kohta. See võimaldab meil parema pildi saada keskaja tartlaste
sünnist, elust ja surmast.
Kasutatud allikad: Liblik, Mari-Anne; "Hambahaigustest keskaegses Tartus: leiud Püha Jakobi
kalmistult." Tutulus. 1 (2017): 17-18
annaabi.ee 
