Laamatetoonika
Purske
iseloom: rahulikud pursked, vähe püroklastilist materjali.
KIHTVULKAANID paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
Väiksemad kui kilpvulkaanid. Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud, vaevaliselt voolavast
andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed või puuduvad üldse.
Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva
rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik
vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud
kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu).
KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist
laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt
vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda
kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid.
annaabi.ee 
