Kordamisküsimused (vastused)
suurtes arterites on vererõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab see suurima
väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks. Pärast süstoli
lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk
diastoolse rõhu tasemele. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest,
südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid,
mis surendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku.
Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja
kemoretseptoreilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Vererõhu individuaalne
tase sõltub elueast, soost, geneetilistest teguritest, väliskeskkonna rohkearvulistest mõjutustest
ning muudest, osalt veel tundmatustest teguritest. Vererõhu saab mõõta kas otseselt või kaudselt.
annaabi.ee 
