Gustave Flauberti "Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine"
ärakasutasid ja kes ei taibanud kui väga Felicite neid armastas. Felicite on
omakasupüüdmatuse kehastus. Flaubert näitab selle omaduse tõelist õudust olla
omakasupüüdmatu tähendab seda, et sul ei ole mitte midagi, mis kuuluks sulle ning
mille nimel elada. Lugu erineb teistest Flauberti teostest, kuna see on räägib headusest.
Mõned kriitikud arvavad, et Felicite papagoi Loulou, keda ta imetleb ning jumaldab ja
keda ta oma suremishetkel näeb, on tegelikult Püha Vaim. Naise piiratud teadmised
religioonist ning harimatus sundisid teda oma papagoid seostama Püha Vaimu tuviga.
Ta pidas lindu oma lähedaseks sõbraks. Papagoi muutus Felicite jaoks religiooni
perfektseks võrdkujuks.
Kuigi Flaubert kirjutas teose ,,Kolm juttu" kiiremini kui kõiki teisi oma raamatuid, peetakse
seda kõige küpsemaks teoseks. Flauber alustas raamatu kirjutamisega 1875. aastal,
annaabi.ee 
