tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena. Supressormutatsiooni puhul ei taastu mitte algne DNA järjestus, vaid mutatsioon tekib genoomi teises piirkonnas. See mutatsioon surub aga maha algselt tekkinud mutatsiooni toime. Geneetiliste katsete abil on võimalik kontrollida, kas reverteerumist põhjustas supressormutatsioon või mutatsioon, mis taastas algse DNA järjestuse. Selleks viiakse läbi tagasiristamised, ristates reverteerunud fenotüübiga isendeid (revertante) algse, metsiktüüpi organismiga, kellel pole toimunud esmast mutatsiooni. Juhul, kui on tegemist tagasiviiva muatsiooniga, saadakse kõik järglased metsiktüüpi fenotüübiga. Kui aga osa järglastest on mutantse fenotüübiga, on tegemist supressormutatsiooniga. Mutatsioonide fenotüübiline efekt
tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena. Supressormutatsiooni puhul ei taastu mitte algne DNA järjestus, vaid mutatsioon tekib genoomi teises piirkonnas. See mutatsioon surub aga maha algselt tekkinud mutatsiooni toime. Geneetiliste katsete abil on võimalik kontrollida, kas reverteerumist põhjustas supressormutatsioon või mutatsioon, mis taastas algse DNA järjestuse. Selleks viiakse läbi tagasiristamised, ristates reverteerunud fenotüübiga isendeid (revertante) algse, metsiktüüpi organismiga, kellel pole toimunud esmast mutatsiooni. Juhul, kui on tegemist tagasiviiva muatsiooniga, saadakse kõik järglased metsiktüüpi fenotüübiga. Kui aga osa järglastest on mutantse fenotüübiga, on tegemist supressormutatsiooniga. Mutatsioonide fenotüübiline efekt
annaabi.ee 
