"supranatsionaalsele" - 1 õppematerjal

Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost

liikmesriigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või riigi põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (vt PSTS § 1 komm 12.3, PSTS § 2 komm-d 17­19). Euroopa Liiduga liitumise ja liikmesuse võtmeküsimuseks on seega Euroopa Liidu õiguse Eesti territooriumil kohaldamise aluste reguleerimine. Puuduseks ei saa pidada seda, et põhiseadust ei täiendatud vastukaaluks riigi suveräänsust rõhutavale PS §-le 1 sätetega riigi suveräänsuse jagatavusest, supranatsionaalsele tasandile delegeerimise või mitmetasandilist teostamist sätestava normiga, nagu mitmed õiguskirjanduses välja pakutud lahendused sisaldasid (vt PSTS komm p 3). Kui õigusala asjatundjate arusaamad suveräänsuse olemusest erinevad sedavõrd, et isegi terminit ,,suveräänsus" mittekasutav ja riiklikku ,,sõltumatust" rõhutav PS § 1 võimaldas diskussiooni laiaulatuslikke siseriikliku elu valdkondi reguleeriva