Horvaatia ehk Kroaatia
geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris
ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti
mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest
vorminud veidrad kujud, kukovi.
Loodusvarad
Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga
mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga
kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud
kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamarju.
Horvaatia suplusvett peeti 2011 aastal üheks parimaks.
Kliima
Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises
kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis.
Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob
kaasa kuumad suved (+25C) ja külmad talved (-0C),
rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme, suvine
temperatuur on soe (24C) ja talved pehmed (+8C).
Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm.