KÄÄBUS NINA
Tule istu siia. Istu, istu. Sul oli ju küllalt
raske kanda, ega inimpead olegi nii kerged, ega nad olegi nii
kerged.
Jakob: Aga proua, mis imelikku juttu te ajate? Need olid ju kapsapead, mida ma kandsin.
Teie ostsite need minu emalt. (Jääb tukkuma)
Nõid: Hee, tegin ainult nalja. Pean sulle midagi tasuks andma, kuna sa nii viisakas oled.
Kannata veidi, tahan sulle sellise supikese keeta, mis sul eluaeg
meeles seisab.
(Helistab kellukest) Taimed siia jalamaid!
Supijuured, te lollpead!
Keeda keeda - katlakene,
liigu liigu leemekene,
podise podise potikene.
Nii, nüüd on supikene valmis.
Hakka sööma, poiss, supp on valmis. (valab kaussi)
Jakob: Kus ma olen?
Nõid: Hakka nüüd sööma.
Jakob: Aitäh!
Nõid: Söö, söö, siis on sul kõik, mis sulle minu juures meeldis. Ning osavaks kokaks
annaabi.ee 
