Dana Makejenko Võrdlustabel supide kohta KS 14 Antonius Näidismenüü Eelroad: Selge kohasupp roheliste köögiviljade ja tilliklimpidega 6.00 € Ülikooli 15, 51003, Tartu, Tartu maakond Telefon: (+372) 5342 3989 Atlantis Näidismenüü Eelroad: KOORENE SUPP GRILLITUD LÕHEFILEE, kartulite, porru, brokkoli, porgandite ja rosépipraga 3.58 € Narva mnt 2, 51009, Tartu, Tartu maakond Telefon: (+372) 5342 3989 Dorpat ...
Tööleht nr 2 Ürdid ehk rohelised maitsetaimed Täida tabel. Pilt Nimetus ... ehk (teine Kuidas ja kus saab nimetus) kasutada Aedtill Anethum Maitse ja ravimtaim, graveolens ilutaim, aedviljatoidud, keedukartulid, liharoad, kala- ja koorikloomade maitsestamiseks, kastmed, munatoidud, salatid, konserveerimiseks, Petersell Ravimtaim, maitseainena. ...
Põltsamaa Ametikool 1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised Aroomisool ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Iseseisev töö I Referaat Juhendaja: Taisi Kasela Pärnu 2010 SISUKORD 1. TABEL.................................................................................................3 2. 4-KÄIGULINE LÕUNASÖÖGIMENÜÜ......................................................4 3. LAUAKATE............................................................................................5 4. TEENINDAMINE...................................................................................6 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................7 Tabel SÖÖGINÕU VÕI RIISTA NIMETUS KASUTUSOTSTARVE Suur taldrik ehk praetaldrik Praed, eelroasalatid. Siia võid kirjutada ka konkreetseid roogi- näiteks praetud ka...
Toitude maitsestamine 9. Miks toite maitsestatakse? Toite maitsestatakse maitse täiendamiseks ja parandamiseks. 10. Millal toite maitsestatakse? Maitseaineid lisatakse toidule kas enne töötlemist või kuumtöötlemise järel, oleneb toidust. Vormitoitudele ja hakkmassist toodetele lisatakse enne kuumtöötlemist. Suppide ja kastmete maitsestamine toimub nende valmistamise ajal. Peenestatud maitseained kuumtöötlemise lõpus. 11. Nimeta kodumaised vürtsid? Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. 12. Nimeta ehtsad ehk klassikalised vürtsid? Ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. Pipar, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, nelk, muskaat, vanill. Puljongid ja supid 13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongiss...
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Kes...
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarja...
VÜRTSID Gristi Adrat TTP-10 Vürtside ja Ürtide vahe "Vürtsid on tavaliselt troopilistel alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Euroopasse toodi vürtsid keskaja alguses, neid oli vaja peitmaks tolleaegsete roogade halba lehka. Vürtse müüakse tervete ja jahvatatutena, soovitatav osta terveid vürtse ning neid enne kasutamist jahvatada. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see india vürtside puhul. Ürte müüakse toorelt või kuivatatult. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. 15 ml (üks supilusikatäis) toorest ürti vastab 5 ml (üks teelusikatäis) kuivatatule või 1-2 ml (teelusika otsatäis) jahvatatud ürdile. Tooreste ürt...
Menüü koostamise alused Menüü koostamise üldised alused: · Milliseid toite kliendid vajavad, soovivad, ootavad. · Milliseid toite ja tooteid hakatakse valmistama ja müüma. · Milliseid tooteid asetatakse ettevõttesse valmis kujul ja milliseid pooltoodetena. · Milliseid tooteid valmistatakse ise. · Millised on põhitooted mis peavad alati müügil olema. · Milline on hinnatasu Toiduidee - äriideest tuletatud üksiasjalikum kirjeldus toiduteeninduse toimingutest. Toiduideega liitub ühe tähtsa teguriga töötajate kutse oskus. Kellele? Mida? Kokkusobivus Kuidas? Miks? Kus? Menüü - Toitlustusettevõtte hinnakiri, milles on kindlaks määratud järgnevusega ja reeglite kohaselt kindlast määratud hindadega. Menüüs loetakse tavaliselt emsalt toidud, seejärel joogid, vajadusel roakäigud nt: eelroad, pearoad, järelroad või suurköö...
Kutseeksami küsimused ja vastused. 1. Kirjelda maksapasteedi valmistamist. Maks puhastatakse kelmest ja soontest ning lõigatakse väiksemateks tükkideks. Pekk lõigatakse kuubikuteks ja pruunistatakse kergelt, seejärel lisatakse maks, pisut keevat vett ja hautatakse pehmeks. Hautatud toiduained aetakse kaks korda läbi hakkmasina. Segu maitsestatakse soola, suhkru, pipra ja muskaatpähkliga, vahustatakse kohevaks ning heledaks. 2. Laktoositalumatus. See väljendub selles, et inimene ei saa piima ega ka piimatooteid süüa. 3. Lasanje. Lasanje on suussulav vormiroog, mille kihid koosnevad pastalehtedest. Lasanje valmistamiseks tuleb keeta kaks erinevat kastet. Valmistamine: Tuleb võtta ahjuvorm ja laduda selle põhja kiht lasanjeplaate nii, et nende ääred ei kattuks. Plaatide peale peanna õhuke kiht eelnevalt sibulaga läbi praetud ja purustatud tomatiga segatud hakkliha. Juustukaste võiks olla küllaltki paks, siis jääb lasanje püsiv...
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12 Kõikidel maadel on oma kultuur ning sellest lähtuvalt erinevad ka laudade katmise traditsioonid. Toome välja inglispäraselt, prantsuspäraselt ja ameerikapäraselt kaetud lauad, et näidata kui erinevad võivad olla laua ...
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
1. Restorani liigitus- Ajaviiterestoran,vabaajarestoran,toidurestoran jne jne jne 2. Kelneri töö organiseerimisel kasutatavad teenindusviisid Individuaalne teenindusviis-kelner tegeleb oma laudades istuvate klientidega algusest lõpuni;võtab tellimuse ja täitab selle ja arveldab. Paarisviisiline teenindusviis-ühes töötsoonis 2 kelnerit;kelnerid kokkuleppel jagavad töökohustusi. Meeskondlik teenindusviis-vanemkelner juhib 3-4liikmeliste kelnerite meeskonda;vanemkelner organiseerib aktiivset tööd söögisaalis. 3. Restoraniteenindajate tüüpkohustused Kelner- · roogade ja jookide serveerimine ( kandikult: vasakus käes nii, et sõrmed välja sirutatud, õla kõrgusel , vaagnalt: tõstab toite taldrikule, enne serveerimist näitab seda ) · Klientidega suhtlemine · Puhaste nõude poleerimine · Kasutatud nõude koristamine · Tuhatoosi vahetamine · La...
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
SAKSAMAA KÖÖK Referaat Tallinn 2012 Saksamaa köök SISUKORD 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED..................................................................3 2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD.........................................................4 3. PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED..........................................................................5 4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID......................................................................5 2 Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja k...
PANKREATIIT A L L A M ATE J U K K ATR I N P Ä Ä S U K E TRO-1 Kõhunääre ehk pankreas • Kõhunääre ehk pankreas (lad. k. pancreas) on ca 15 cm pikkune pirniviilukujuline organ. Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. • Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine. Pankreatiit •Pankreatiit on kõhunäärme põletikuline protsess; •Pankreas, mille ülesa...
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalö...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all...
TÖÖJUHEND Töö koosneb kahest etapist I planeerimine (kahekäigulise toidukorra planeerimine) II aruande koostamine I Planeerimine Planeerida kahekäiguline toidukord. Pearoog ja dessert. Aruande struktuur: TIITELLEHT SISSEJUHATUS kellele, mida ja kuidas? (äriidee) Menüü Menüü koosneb kahest toidust pearoog ja dessert ning sinna juurde sobivast lisandist. Vormistada menüü korrektselt arvutil. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (Kaardid Lisa1) Vormistamiseks kasutada Exceli tabelit. Töövahendid ja nõud Koostada toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajaminevate töövahendite ja nõude loetelu. Tööplaan Koostada tööplaan (kirjeldada igas tunnis tehtavad tööd) tööde teostamiseks ja igaks tööks kuluv aeg. Pearoog tuleb serveerida 3 tunni alguses. Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia. Toiduainete tellimus (Koondtabel Lisa2 all) Koostada vajaminevate toiduainete koondtabel, märkide...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE ÜLEVAADE RIIGIST HORVAATIA Referaat Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2014 SISUKORD ÜLEVAADE RIIGIST.........................................................................................................1 HORVAATIA.......................................................................................................................1 Juhendaja: Helna Karu-Baher..................................................................................................1 PEAMISED ANDMED..............................................................................................................3 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD.........................................................................................................4 PEAMISED TÄHTPÄEVAD...............
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine...
TASAKAALUSTATUD TOITUMINE referaat TALLINN 2010 SISUKORD: 1) Sissejuhatus......................................................................................................3 2) Tervis ja toit.......................................................................................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõ...
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmi...
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
