Tähtede vanuriiga
seni tehtud. 1572. aasta supernoovad nimetataksegi Tycho täheks. Viimane meie Galaktikas
nähtud supernoova tekkis 1604. aastal ja nimetati Kepleri täheks. (Neljas, kõige esimene
supernoova süttis 1604. aastal Jänese tähtkujus.)
1600-ndail aastail on esinenud veel üks supernoova, kuid sellest pole säilinud
tähelepanekuid. Kassiopeia A nimelise raadioallika kohalt on leitud moodustisi, mis arvatakse
olevat tekkinud 1667. aasta paiku supernoovaplahvatuses. Võib-olla oli see tavalisest tuhmim
supernoova, mis jäi mõne tähtedevahelise tolmupilve taha. Viimase 300 aasta jooksul pole
ilmselt meie Galaktikas supernoovasid plahvatanud.
Supernoovade keskmise esinemissageduse kohta saadakse teavet, uurides teiste galaktikates
plahvatavaid tähti. Neid on viimase saja aasta jooksul avastatud umbes nelisada ja neid
otsitakse kogu aeg süstemaatiliselt. Leitute põhjal võib arvutada, et igas galaktikas tekib
keskmiselt üks supernoova 50 aasta kohta.
annaabi.ee 
