"supernoovajäänukid" - 1 õppematerjal

Difuusne aine galaktikas

Supernoovajäänukid Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane. Vahet saab teha spektri põhjal. Esiteks, supernoovajäänuki spektrijooned on õigest kohast nihkunud, sest jäänuk paisub suure kiirusega. Teiseks, kiirgus tekib teistmoodi kui planetaarudus. See on sünkrotronkiirgus: kui plahvatuspilv paiskub tähtedevahelisse gaasi, saavad elektronid suuri kiirusi ning hakkavad kiirgama valgus- ja raadiolaineid. Mõned supernoovajäänukid on kiulise ehitusega. Sel juhul on plahvatanud tähest jäänud järele pulsar, mis ergastab teda ümbritsevat gaasi nii osakeste kui kiirguse impulssidega. Kiulistest supernoovajäänukitest on üldtuntud Krabiudu, mis on üle 900 aasta tagasi Sõnni tähtkujus plahvatanud tähe jäänuk. Molekulipilved Raadioteleskoopidega on vaadeldavad ka sellised pilved, mis muul viisil pole avastatavad. Sellised on näiteks suured molekulipilved.