Supernoovad · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht · Supernoova on väga helendav ja põhjustab suure plahvatuse · Varjutab korraks kogu galaktika · Supernoova kiirgab sama palju energiat kui päike · Plahvatus heidab välja
nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu revolutsioon astronoomias, kuna asuti koostama paremaid tähekaarte ning selleks oli omakorda tarvis järjest täpsemaid astronoomilisi vaatlusi teha võimaldavaid instrumente. Slaidid 5-11 Pilte supernoovadest. Slaidil 6 kaksiktähe plahvatus. Slaidil 8 näidatud kui suureks võib paisuda. Slaidil 9 erinevaid kirevaid värve. Slaidil 10 protsess. Slaidil 11 moodustatud röntgenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. Slaid 12 Samuti hävib ka meie Päike kunagi supernoova plahvatuses. Täpsemalt öeldes 5 -6 miljardi aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks ning lõpuks plahvatab
keskmiselt üks supernoova 50 aasta kohta. Meie Galaktika on seega viimaste aastasadade jooksul olnud kummaliselt vaikne. Ometi võib järgmine supernoova plahvatada millal tahes. Tänasel astronoomide põlvkonnal on rohkem kui 50-protsendilise tõenäosusega võimalus jälgida lähedast supernoovat. Ei saa siiski öelda, et supernoova meie Galaktikas näiks meile kindlasti väga suurejooneline. Kanada astronoom van den Bergh arvutas mõne aasta eest, et ainult kümmekond protsenti supernoovadest näivad niisama heledad kui Jupiter ja ainult 40% neist on üldse vaadeldavad palja silmaga. Üle poole nõuavad vaatlemiseks teleskoopi. 7 Hoolimata eelöeldust on supernoova siiski võimas loodusnähtus. Ühe supernoova jäänuste põhjal on astronoomid välja arvutanud, et 5000-10 000 aasta eest oli Maal näha supernoova, mis paistis täiskuust heledamalt
Nad on väga heledad ning põhjustavad kiirguse plahvatuse, mis tihti varjutavad ajutiselt terveid galaktigaid. Nad kiirgavad paari nädala või kuu jooksul umbkaudu sama palju energiat kui Päike terve oma eluea jooksul. Plahvatuse käigus paiskab täht enamus on koostisest ümbritsevasse keskkonda, mis vallandab lööklaine, mille tagajärjel jäävad järele supernoova jäänused. Lisaks võivad need suurenevad lööklaines vallandada uute tähtede tekke. Esimene ülestähendus supernoovadest pärineb Hiina astronoomidelt 185. aastast. 60ndatel avastati et supernoovasid saab kasutada astronoomiliste kauguste määramiseks, millega tõestati ka oletust, et universum paisub. Kuna supernoova on üsna harv sündmus galaktikas, juhtudes Linnu Teel umbes iga 50 aasta tagant, tuleb olemasolevaid pideva uurimise all hoida. Supernoovad on peamised hapnikust raskemate elementide allikad. Neutrontähed
Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik, 30%heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike.Peale visiniku ja vähese heeliumi pärineb Maatervenisti supernoovadest. 5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese. http://www.hot.ee/ikerm/astronoomia.html#p2ikesesysteem Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit).
`' Päikese saatuseks on saada jahtuvaks tuhaks, mille mõõtmed moodustavad murdosa orginaalsuurusest. Kuid neid tähti, mille mõõtmed on Päikesest mitu korda suuremad, ootab ees veelgi kurvem saatus nad plahvatavad '' (Mary ja John Gribbin 1997:74). `' Neid plahvatavaid tähti nimetatakse supernoovadeks. Nende plahvatamisel purskab maailmaruumi pilvedena hiiglaslik kogus ainet. Gaas ja tolm, millest tekivad uued tähed ja planeedid, ongi pärit supernoovadest `' (Mary ja John Gribbin 1997:74). `' Kõik siin maamunal on tehtud materjalist, mis on tekkinud tähtede sees, paisatud maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Seega on ka tähtedel oma eluring. Nad sünnivad, elavad oma elu, surevad ja annavad teed uutele põlvkondadele `' (Mary ja John Gribbin 1997:75).
, muutlikud tähed Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. , noovad, Täht, milles järsult kasvab energia eraldumine, mis suurendab tema heledust kuni 14 tähesuuruse võrra. Noovad on vanad kettapopulatsiooni tähed. Erinevalt supernoovadest säilivad noovad ka pärast purset kui tähed, kaotades vaid suhteliselt võikese osa oma massist. Kõik tuntud noovad on plahvatanud lähiskaksiksüsteemides, mille ühe komponendiks on külm punane hiid ja teine kuum, vähem massiivne täht, mis ongi ebastabiilsuse allikaks. supernoovad ja nende tähtsus,
annaabi.ee 
