Selline lõpp peaks olema ka meie oma tähel, Päikesel. Suurte tähtede lõpp. Kuna suured tähed käivad oma kütusega pillavalt ümber, siis lisaks sellele on neil kordades raskem ka stabiliseeruda, kui nad on muutunud punaseks ülihiiuks. On teooria, et Päikesest viiskorda massiivsemad tähed hoopis plahvatavad. Sel juhul viib plahvatus ära tähe väliskihid, aga kui tekkiv energialöök on liiga tugev, võib puruneda kogu täht. Selliseid plahvatusi nimetatakse noovadeks või supernoovadeks. Seejärel vajub täht kokku. Päikesest natuke suurtemate tähtede kokkuvarisemine pidurdub ja tekib neutrontäht ehk pulsar, mis käitub röntgenkiirteallikana. Päikesest kordades suurtemate tähtede korral muutub täht nii tihedaks, et ta muutub oma külgetõmbejõu mõjul mustaks auguks. Kokkuvõte Tähed on püsivalt helendavad taevakehad. Tähtede elukäik algab prototähena, mille tekkimine võtab kaua aega
kilomeetrise läbimõõduga neutrontähed või ka ülisuured hüperhiiud, mille läbimõõt on 1,6 miljardit kilomeetrit. Tähti uurib teadus stellaarastronoomia. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või mitmiktähti. Universumis ei esine tähed üksi vaid nad on kogunenud galaktikatesse, nagu meie Linnuteesse. Tavaliselt on galaktikates sadu miljardeid tähti. Oma arengu lõppjärku jõudnud tähti nimetatakse supernoovadeks. [9] Supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel kasvab tähe heledus mitmeid kordi. Supernoova tulemuseks võib tekkida must auk või muu ülitihe objekt, nagu näiteks neutrontäht. Eraldunud energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema elu jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vaid väga suurtest tähtedest, meie päikesest kuni 10 korda suuremast tähest
- absoluutne heledus L näitab, mitu korda rohkem energiat kiirgab see täht - mida suurema massiga on täht, seda lühem on tema eluiga maailmaruumi võrreldes Päikesega (0,000013< L < 500000) - suurte tähtede areng lõpeb tavaliselt plahvatusega - tähtede massid erinevad üksteisest suhteliselt vähe, enamuse tähtede massid - pahvatanud tähti nim. noovadeks või supernoovadeks (sõltuvalt plahvatuse on vahemikus 0,1 50 Päikese massi võimsusest) - suuruse erinevused on palju suuremad kui massi erinevused, enamuse tähtede - kui kokkutõmbuva gaasipilve mass on suurem kui sada Päikese massi, siis ei saa läbimõõdud on vahemikus 0,01 kuni 300 Päikese läbimõõtu sellest tekkida ühte tähte
Purjedes toimunud plahvatus oli võimsamaid tähistaeva nähtusi, mida inimsilm eales näinud. Teda mäletati kindlasti palju põlvkondi. Kahju, et kiri leiutati alles pärast neid aegu. Miks me räägime supernoovadest? Põhjus on see, et supernoova plahvatus kutsub esile uut laadi, valgest kääbusest palju tihedama ja väiksema tähe sünni. Supernoovad jagatakse nende käitumise järgi kahte rühma- esimest ja teist tüüpi supernoovadeks. Ka nende sünnimehhanism arvatakse olevat erinev. Esimest tüüpi supernoova on moodsa käsituse järgi kaksiksüsteemi kuuluv täht, mis on arenenud normaalsel viisil valgeks kääbuseks. Kui tema kaaslane on väga lähedal, võib viimasest hakata valgesse kääbusesse ainet voolama. Kääbuse mass kasvab ja ületab lõpuks piiri, kus elektrongaasi rõhk jaksab lisanduvale raskusjõule vastu seista. Täht variseb äkki kokku
kogu kütus on otsas, tõmbub Päike kokku valgeks tuliseks palliks, mis on umbes sama suur kui Maa see on valge kääbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:73). `' Päikese saatuseks on saada jahtuvaks tuhaks, mille mõõtmed moodustavad murdosa orginaalsuurusest. Kuid neid tähti, mille mõõtmed on Päikesest mitu korda suuremad, ootab ees veelgi kurvem saatus nad plahvatavad '' (Mary ja John Gribbin 1997:74). `' Neid plahvatavaid tähti nimetatakse supernoovadeks. Nende plahvatamisel purskab maailmaruumi pilvedena hiiglaslik kogus ainet. Gaas ja tolm, millest tekivad uued tähed ja planeedid, ongi pärit supernoovadest `' (Mary ja John Gribbin 1997:74). `' Kõik siin maamunal on tehtud materjalist, mis on tekkinud tähtede sees, paisatud maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Seega on ka tähtedel oma eluring
annaabi.ee 
