Eesti muusika
Eesti
rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään.
Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst.
Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka.
Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on
maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on.
Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa
mõjutust Saksast.
Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka
mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset
armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued
tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma
loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat.
Vaimulik rahvalaul.
annaabi.ee 
