Tartu, 1980. · Ariste, Paul: Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi toimetised 22. Tallinn: Valgus 1986. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen äännehistoria. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 185. Helsinki, 1930. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen Mahun murteen sanasto. Castrenianumin toimitteita 27. Helsinki, 1986. · Kettunen, Lauri ja Lauri Posti: Näytteitä vatjan kielestä. Suomalais- Ugrilaisen Seuran Toimituksia 63. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1932. · Laakso, Johanna: Vatjan käänteissanasto. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 49. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1989. · Lauerma, Petri: Vatjan vokaalisointu. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1993. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 214) ISBN 951-9403-57-4. · Mälk, Vaina: Vadja vanasõnad. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. · Posti, Lauri: Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. Helsinki:
Sanotun tai luetun ymmärtämiseksi tarvitaankin aktiivista työskentelyä, monentasoista päättelyä. Aktiivinen työskentely ymmärryksen luomiseksi voi olla myös jaettua. Ongelmien esiintyessä monikielisessä vuorovaikutuksessa ne pyritään ratkaisemaan yhdessä. Neuvottelemisen merkitys korostuu, koska monikielisissä keskusteluissa kommunikaation ehdot ja strategiat eivät ole niin vakiintuneita kuin yksikielisissä. Monikielistä suomalais-virolaista vuorovaikutusta koskeva oletus on, että kielten keskinäinen ymmärrettävyys kasvaa vuorovaikutuksen osallistujien yhteisissä kielellisissä ja ei-kielellisissä toiminnoissa. Vuorovaikutuksen rakenne ja jaettu toiminta mahdollistavat ymmärtämisen silloinkin, kun pelkkä kielellinen aines ei sitä tarjoa. Oletuksena on myös se, että sukukieltä voidaan ymmärtää ilman muodollista opetusta mutta
mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. Hetkel on SEKY liikmeid ligi 170. SEKY põhieesmärgiks on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine. Peamiseks prioriteediks on Eesti ettevõtete aktiivsemat kaasamist SEKY- sse. Alates 2004. a. sügisest annab SEKY kord aastas välja tuhande euro suurust stipendiumi ühele soome keelt ja majandust õppivale Eesti üliõpilasele. (Suomalais- Eestiläinen kauppayhdistys) KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida ja uurida Eesti ning Soome majanduse hetkeseisu ning ja võrrelda erinevaid majandusharusid. Leida tänapäeva Soome ja Eesti majanduste olukorrast ja arengust lähtudes sarnasused ja erinevused, nende positiivsed ja negatiivsed küljed ning jälgida, missugused muudatused on aja jooksul toimunud. Eesmärgi sai täidetud kasutades andmeanalüüsi ning statistilise võrdluse meetodit.