Eestlaste olukord Teises maailmasõjas
Iga neljas eestlane
suri kas mõnesse haigusse või ülekurnatusse.
1942. aasta sügiseks loodi 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus ligi 27 000 suurem jaolt eesti
meest. Kahjuks hukkus ja sai haavata pool sellest korpusest ja umbes 2000 meest andis ennast
sakslasele vangi Velikije Luki linna all peetud lahingus. Seetõttu toodi korpus rindelt
tagalasse ja tagasi rindele viidi alles 1944. aastal. 1945. aastal osales korpus
sunmmobilisatsiooniga Kuramaal.
Saksa armees kasutati algul ainult vabatahtlike eestlasi, kuid hiljem hakati taas kasutama
sundmobilisatsiooni. Peamiselt läksid eestlased sinna selleks, et kätte maksta Nõukogude
võimule kõige selle hirmsa eest, mida eestlased pidid läbi kogema, kuid oli ka teisi põhjusi.
Esimesed vabatahtlikud olid metsavendade salgad, millest olid moodustunud üksused.
Formeeriti idapataljone, mida kasutati julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, aga hiljem ka
lahingues
annaabi.ee 
