Eestlaste muistne vabadusvõitlus
1206.
aastal purjetasid Taani väed Saaremaale. Sõjakäigu juhina nimetavad Taani
annaalid Lundi peapiiskoppi Anders Suneseni, Läti Henrik Taani kuningat
Valdemar II, kellega olid kaasas Anders Sunesen ja Schleswigi piiskop Nicolaus.
Osalt oli ilmselt tegemist kättemaksuretkega saarlaste vastu, kes olid 1203.
aastal rüüstanud Taani provintsis Listerbys. Samas pikaajaline ettevalmistamine
ja vahetult enne selle toimumist paavstilt Anders Sunesenile antud õigus ristitud
paganate aladele piiskoppe ametisse nimetada osutavad, et eesmärgiks oli ka
püsivamalt Saaremaal oma võimu kindlustada. Läti Henriku kirjelduse kohaselt
ehitasid Taani väed Saaremaale puulinnuse, kuid "paganate äkiliste rünnakute"
kartuses otsustati lõpuks linnus maha põletada ja taanduda, kuningas tagasi
Taani ja piiskopid Riiga, kus nad kogu järgneva talve veetsid. Edutu vallutuskatse
järel jäid Taani valitsejad pikaks ajaks Liivimaa ristisõjast kõrval.
annaabi.ee 
