Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed.
Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e. emmigratsioon- elama asutakse vlismaale 2) sissernne e. asutakse kuskilt mujale uute riiki elama 3) sisernne-riigi sisene rnne, mille alaliik on pendelrnne. Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on
annaabi.ee 
