Aurusti on soojusvaheti, kus jahutatava keskkonna soojus antakse üle madalal temperatuuril keevale külmutusagen sile. Soojus ülekanne jahutatavalt keskkonnalt külmutus- agensile toimub läbi seina. Soojusvahetusele on iseloomu lik küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks otseaurustus-jahutuspatareid, sundringluse puhul õhu jahutid). Neist esimestesse siseneb vedel külmutusagens al ja täidab üle 30% sti kogumahust. Teist liiki aurustisse voolab mahust sisse ülevalt ja täidab vähem kui 30% aurusti Põhiliselt oleneb soojusloovutus aurustis soojusülekan- dest jahutatava keskkonna (õhu, vee, soolvee) poolel, kee- vast külmutusagensist ja samuti ka soojusvahetuspinna termilisest takistusest Aurusti seina termiline takistus suureneb märgatavalt
käitamiseks vajalik sekundaaraur kuumutatakse ettenähtud temperatuurini abikatla auruülekuumendis 6. Laeva käigu ajal töötab 3-sektsiooniline utilisatsioonikatel 2. Kuna kahetaktilise peamasina väljalaskegaaside temperatuuri 280…350 0C tõttu pole küttepindade ülekuumenemise ohtu, kuumutatakse aurutarbijatelt aurustisse 3 tagasitulevat konden-saati vahetult utilisatsioonikatla ökonomaiseri sektsiooni 7 ja aurustussektsiooni 8 küttepindades, milles vee ja vee-aurusegu sundringluse tagavad ringluspumbad 4. Aurusti 3 täidab sel juhul auruseparaatori ülesannet, kus utilisatsioonikatla aurustussektsioonist tulevast vee-aurusegust eraldub aur, mis suunatakse soojus-tarbijatele ja läbi katla auruülekuumendi 9 turbiini. Abikatla soojas hoidmiseks on veekollektoris katlavee soojendi 10, mida soojendatakse küllastunud auruga aurustist 3. VII Kolde - ja aero - dünaamilised protsessid Koldeprotsesside onkõiki protsessid, mis on seotud kütuse põlemisega koldes. Selleks
annaabi.ee 
