Helid ja inimkõrv
hakkavad. Rohutirtsudel on näiteks jalgadel väikesed liistud ja tiibadel tillukesed kidad. Kui rohutirts oma
jalgadega üle nende näsade tõmbab, hakkavad need vibreerima ja tekibki meile kuuldav sirin.
3. Surudes õhku või vett läbi kitsa ava, hakkab see samuti võnkuma ning võnkumise vastu võtja kuuleb seda
helina. Seda meetodit kasutavad linnud ja imetajad, inimene kaasa arvatud.
4. Jätkete vibreerimine lihasjõul. Näiteks võib tuua sääsed, kes kasutavad taandarenenud tagatiibu - sumisteid -
teatud sagedusega helide tekitamiseks.
5. Vastu alust koputamise teel. See on äärmiselt lihtne meetod, mida kasutavad näiteks mõned ritsikad ning ka
inimesed, kui nad kellelegi külla lähevad, kellel uksekella ei ole.
Kui rohutirtsu poolt tekitatav sirin otsemaid õhku paiskub, siis on olendeid, kes algset heli muudavad. Üheks
selliseks olendiks on inimene. Heli muutub, kui ta peale tekkimist - inimese puhul siis häälepaeltest edasi liikudes
- satub "kõlakambrisse"