Enamikule ehitusmaterjalidele on see väiksem kui 1.0, kuna looduses ei esine absoluutselt tihedaid materjale Tiheduse ja kaalu vahe- sama aine tihedus tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul on erinev Kuidas sõltub sulamistemperatuur aine olekust? Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistipp on aine temp, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma- sulamiseks vaja energiat -Temp langedes võib esineda alajahtumine(nt vesi), tahked ained üle ei kuumene -Aine olekust sõltub sulmaistemp, kuna ainetel on oma sulamistemp, mis kraadil nad sulama hakkavad. Nt hõbe 960, tina 232 kraadi juures. Lahused külmuvad alati madalamal temp kui puhtad ained, nt soolane merevesi vs järvevesi, järv jäätub kiiremini. St pannakse teedele talvel soola. Mõnedele ainetele on sulamiseks vaja rohkem energiat, teistele vähem. Seda, kui palju energiat on vaja aine sulamiseks, iseloomustab aine sulamissoojus. -kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemp, vaid nad pehmenevad kuumutamisel, nt
kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse metalli sulam. 2.4) Pidev valu--kasutatakse esmaseks kristalliseerumiseks. Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jahtub. 3)Pulbermeetodid----sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid)
annaabi.ee 
