rakkudest, st sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit palju niiskust. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, koosneb surnud rakkudest, ei võta osa vedelike transpordist. Niiskus sisaldus võrreldes maltspuidu väiksem. Vananev puit ei vaja enam vedelike transpordiks kogu tüve läbilõiget. Peale 30-40 aastat hakkab elutegevus keskmistest osades vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete transport lakkab, koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse ekstraktiivsed ained (tärpentin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid) mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. (moodustub parenhüümrakkudest), tungib läbi pooride soontesse ja sulustab sooned osaliselt või täielikult. Teatud liikidel lülipuit puudub ja neid nimetatakse maltspuidulisteks, näiteks lepp, haab, kask, pöök, vaher.
Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30...40. a vanust hakkab elutegevus tüve keskmistes osades vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult.
annaabi.ee 
