Mehhiko lahe naftakatastroof
BP aastaaruanne 2009. aastast aga toob välja, et
kontsern registreerib vastavalt oma keskkonnastandarditele iga lekke, mis ületab 1 barreli
mahu.
President Obama väljendas end selgelt: ,,Shut the damn hole!" Miks siis ikkagi ei suutnud
kogu maailm mitme kuu jooksul ühte auku sulgeda? Või tegelikult BP, kogu maailm vaatas
pealt. Õnnetuse pidi ära hoidma mere põhjas paiknev 450-tonnine blowout preventer ehk
BOP. Gaasipurske korral BOP klapid sulguvad, sulgurmehhanismid on erinevad ja dubleeritud.
Seda aga, et ühel hetkel võib BOP alt vedada, ei sisaldanud ükski riskihinnang. Kuna riski ei
olnud tuvastatud, puudus ka selliseks õnnetuseks valmisolek.
Nii käitutigi BP poolt sarnaselt 1979. aastal samas Mehhiko lahes toimunud Ixtoc I
naftaplatvormi plahvatusele järgnenud lekkega. Kõigepealt prooviti rajada lekkekohtadele
kuppel, aga koos naftaga eralduv maagaas moodustas reaktsioonis veega kristalseid hüdraate