• KASUTAMINE: • TAIMEKASVATUSES (MINERAALVÄETISTE VALMISTAMISEL) • PÜSSIROHU, LÕHKEAINE VALMISTAMISEL • PABERI, TULETIKKUDE, VÄRVAINETE VALMISTAMISEL • RAVIMITE VALMISTAMISEL (SISSEVÕTMISEL ON LAHTISTI, SALVIDES JA PULBRITE KOOSTISES, KASUTATAKSE NAHAHAIGUSTE RAVIL) • VÄÄVELHAPPE VALMISTAMISEL (KASUTATAKSE AKUDES) • ÜLE50% VÄÄVLI MAAILMATOODANGUST KULUB VÄÄVELHAPPE TOOTMISEKS • ESINEB LOODUSES EHEDALT (VULKAANILISTES PIIRKONDADES FUMAROOLIDE ÜMBRUSES) VÕI SULFIITIDE (GALENIIT PBS, PÜRIIT FES 2) JA SULFAATIDE KOOSTISES (KIPS CASO4 2H2O) • SUURED EHEDA VÄÄVLI LADEMED ON SITSIILIAS, FLORIDAS, ARIZONAS, KAMTŠATKAL • KUULUB ELEMENDINA KIVISÖE, PÕLEVKIVI, NAFTA JT FOSSIILSETE KÜTUSTE KOOSTISSE • ON MITME AMINOHAPPE KOOSTISELEMENT NING KUULUB VALKUDE KOOSTISSE. SUHTELISELT VÄÄVLIRIKKAD ON JUUKSED (4%), KÜÜNED, • KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT.
looduskeskkonnas, moodustumise kemism. a. Väävelvesinik on toksiline gaas, mida leidub põhjaveekaevudes, mineraalvee allikates, kanalisatsioonikaevudes ja trassides, kommunikatsioonikanalites ja kaevudes, naftamahutites, heitvete mahutites ja teiste lagunemisprotsesside käigus. 90% väävelvesinikust on loodusliku päritoluga ning 10% on tekkinud sulfiitide lagunemisel. Keskmiselt on õhus 0,0001-0,0002 osakest miljoni õhuosakese kohta. Kui väävelvesiniku sisaldus õhus kasvab 0,0047 osakeseni miljoni õhuosakese kohta on tunda mädamunalõhna, kui on 800 väävelvesiniku osakest miljoni õhuosakese kohta sureb 50% inimestest ning kui väävelvesiniku sisaldus kasvab 1000 osakeseni miljoni osakese kohta sureb 100% inimestest. Seetõttu ei tohi õhutamata
annaabi.ee 
