· Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik · Inimestele kellel on olnud pahaloomulisi kasvajaid · Raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korra · Inimestele, kes on põdenud kopsutuberkuloosi 4 2. SOOLALAMP Soolalambid koosnevad kivisoolast (haliidist)-enamasti ühest või ka mitmest keedusoola kamakast (NaCl), milles on teiste ainete suletisi, eelkõige raud(III)oksiidi. Need suletised annavad talle ka värvi. [1] Soolalambid erinevad nii suuruse, vormi kui ka värvi poolest. Soolalambid sobivad nii koju kui ka tööle. [1] Soolakaevanduses soolakivi lõhatakse ja murtakse, millele järgneb lampide jaoks sobivate tükkide otsimine ja nende peenem töötlemine. Edasi tehakse igasse tükki õõnsus pirni paigaldamiseks. [1] Isegi tahkes olekus sool on suhteliselt pehme ja kergesti lõhestatav, ning surve all
Smaragdi tumerohelise värvi põhjustab kroom. Kivile on tüüpilised mineraalisuletised, mille põhjal asjatundjad on võimelised kindlaks tegema kivi päritolumaa. Smaragd on tuntud vääriskivina. Puhtaimad smaragdid nagu näiteks briti kroonijuveel, pärinevad Kolumbiast, kus need on tekkinud kivimilähkmetes koos kaltsiidi ja püriidiga. Veatud smaragdid on väga haruldased ja enamikul kristallidest on väikseid vigastusi või mineraalide suletisi. Kivi pindmiselt kihilt on need kõrvaldatavad. Tegelikult on nad olulised kalliskivide loodusliku päritolu selgitamisel. Smaragd on heksagonaalne, erkrohelise värvusega mineraal, berülli erim. Smaragd on tuntud vääriskivina. Smaragdile iseloomulikke omadusi on kirjeldatud artiklis Berüll 4 Raviomadused Smaragd aitab haigusest toibuda. See ravitseb siinuseid, kopse, südant, lülisammast
oleks kristalliline. Neid esineb raudmeteoriitide hulgast kõige vähema ja seda vaid 8%. Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaatsete mineraalide pürokseeni,(kuulub silikaatsete mineraalide rühma), 6 palgioklassi(kuulub päevakivide rühma) või oliviini(rohekas silikaatne mineraal, kivi- ja kiviraudmeteoriitide oluline koostismineraal) suletisi. Need on suhtelised haruldased meteoriidid ja nad jagatakse kahte rühma, milleks on pallasiidid ja mesosideritid. Pallasiit on kivi-raudmeteoriit ning selles esineb ligikaudu võrdselt niklit ja rauda. Mesosideriit Esimesel moodustab metalliline raudnikli osa suhteliselt omapärase karkassi, mille pooridesasetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on pilt vastupidine: metalliga on täidetud silikaatse karkassi poorid. 3. Meteoriidid ja meteoriidikaatrid Eestis
(hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines. Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid. Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor). kivi-raudmeteoriidid (1,5%), silikaatse mineraalimassi(oliviin Mg2/Fe2-SiO4) ja eheda nikkelraua segu. Planetaarse süvavahevöö fragment. raudmeteoriidid (6%) planetaarsete tuumade fragmendid (Fe/Ni). Maal rauda lihtainena ei esine praktiliselt üldse. Lisaks sellele on meteoriitne raud niklirikas. Meteoriidid jagunevad diferentseerunud ja diferentseerumata meteoriitideks
annaabi.ee 
