Nafta
Selle all võib Põhja-Eestis peatselt inimtegevuse
sfääri sattuda 100-200 m sügavuselt algav tugevasti kurrutatud aluskord, kunagine
magma ja moondumisprotsesside tegevusväli. Ja kolmaski eripära pinnakate. Selle
on meile toonud viimane jääaeg. Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki
Eestimaad edasi põhja poolt haaratud ja läbisegi paisatud eriteraline materjal
moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele
kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu
suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad,
sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei
kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad
läätsjaid lasundeid kruusa, liiva, savi, järvesetete ja turba maardlaid.
Nafta leiukohtade töenäosuse uurimisel Eestis peab neid geoloogilisest ehitusest
annaabi.ee 
