METALLID Metallid esinevad looduses ehedalt (Cu, Ag, Au, Pt) või ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit. Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi. Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine.
Eestis ja Soomes eelistatakse punakamat kollast kulda kui Lõuna-Euroopas. Kulla värvitoone käsitleb põhjalikumalt rahvusvaheline standard ISO 8654. Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830- hõbedast. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan. Juveelitööstus on autotööstuse järel suuruselt teine plaatinakasutaja. Plaatinasulam on mehaaniliselt hästi töödeldav, probleemiks on kõrge sulamistemperatuur. 5 Metallide jootmine
sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks. Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sisestussulamid on heade mehaanilis- tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid.
Mitu päeva kulub töö lõpeamiseks mõlemal müürsepal eraldi? 15. Kaks töölist pidid valmistama partii ühetüübilisi detaile. Kui esimene tööline oli töötanud 2 tundi, teine aga 3 tundi, selgus, et tehtud on 11/30 osa tööst. Töötanud seejärel koos veel 2 tundi, tõdeti, et teha on veel 1/3 tööst. Kui kiiresti valminuks detailipartii kummagi töölise üksi töötades? (1997) 16. On kaks kulla ja hõbeda sulamit. Ühes sulamis on need metallid suhtes 1:2 ja teises 2:3. Mitu grammi on vaja võtta kumbagi sulamit, et saada 19 grammi sulamit, milles kulla ja hõbeda suhe on 7:12? 17. Osteti 45 euro eest I sordi kaupa ja 20 euro eest II sordi kaupa. I sordi kaupa osteti 1 kg võrra rohkem. I sordi kauba 1 kg maksab a eurot rohkem kui 1 kg II sordi kaupa. Kui palju osteti mõlemat kaupa? Kuidas sõltub lahendite arv parameetri a väärtusest? 18. Kauba hinda alandati 20% võrra
-a-d. N2(O5( +H2O = 2HNO3( N -oksüdeerija 2Na + 2H2(O = 2NaOH+ H2 NA-oksüdeerija 6.Neutraalseslahuses on kontaktis tsink ja hõbe. Kumb metall korrodeerub ?Kirjutage toimuva oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsiooni võrrandid. Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10
.................................................. 1-12.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE JALGADEL LAUDA, MILLEL SAAB MAALIDA? 2. MILLINE NEIST EI OLE TRELL AKUTRELL, LÖÖKTRELL VÕI MÜÜRTRELL? 3. KUIDAS NIMETATAKSE VARARAT TEISITI? 4. MIS TÖÖRIISTAD OLID NÕUKOGUDE LIIDU LIPUL? 5. MILLINE FIRMA TOODAB WINDOWS OPERATSIOONISÜSTEEME? 6. MIS AASTAL TULI MÜÜGILE ESIMENE SÜLEARVUTI? (EKSIMISVÕIMALUS + - 20) 7. KUIDAS NIMETATAKSE VASE SULAMIT TSINGI VÕI TINAGA? 8. MIDA TÄHENDAB INGLISE KEELES LEVINUD TÄHEÜHEND DIY? 9. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 10. MILLINE OSA INIMESTE KÄEST PUUDUB LOOMADEL, MIS VÕIMALDAB INIMESTEL TÖÖRIISTU KÄES HOIDA? VASTUSED 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? LIIVAPABER 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? AIATÖÖDEL 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? JOONLAUD 4
Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Duralumiiniumi termotöötluse viis sõltub vasesisaldusest sulamist. Peale karastamist on sulami struktuur suhteliselt väikese tugevuse ja kõvadusega, ning suure plastsusega, mistõttu on seda pärast karastamist lihtsam vormida. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Mida kauem sulamit vanandada, seda kõvemaks see muutub. Ajanappuse tõttu ei olnud võimalik duralumiiniumit pikalt vanandada, seetõttu katsetulemustes erilist kõvaduse tõusu ei ilmnenud. Kui duralumiiniumit liiga pikalt vanandada toimub ülevanandamine, mille käigus hakkab sulami kõvadus ja tugevus hoopis langema. Duralumiiniumi termotöötluse eesmärgiks pole sulami tugevdamine, nagu algul arvati, vaid hoopis plastsuse tõstmine
Elavhõbe(Hg) Ainuke toa temperatuuril vedel metall kõige raskem vedelik ültse. Elavhõbeda ühendid ja aurud on mürgised kahjustavad närvisüsteemi.Kasutatakse Termomeetrite, hammasteplomide,minipatareide tegemiseks. Vask(Cu) Hästi töödeldav hea elektri ja soojus juht. Mõningad vase ühendid on mürgised.Vask nõudes ei soovitata pikka aega hoida toidu asju. Siniverelistel loomadel on ta ka hapniku kandjaks veres Vasel on ka 3 tähtsat sulamit 1)Cu+Sn =pronks tööriistade valmistamiseks 2)Cu+Ni=melhior vale hõbe 3)Cu+Zn=Malm valmistatakse segisteid ja ukse linke ahju uksi. Tina (Sn) ja Plii(Pb) Puhas tina on hõbevalge puhas plii aga sinakas valge ja raske. Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp
hüübimine 2.Kuidas kasutatakse magneesiumit tööstuses?- Tööstuses kasutatakse teda kiiresti kõvastuvate tsementide valmistamisel 3.Mis on tähtsaim magneesiumiühend looduses?-klorofüll 4.Mis magneesiumiühend saame mg põlemisel?- 2Mg + O 2-2MgO 5.Miks ei tule magneesiumi kasutamine kõne alla puhtal kujul?-Kuna ta peab nii keemiliselt kui mehaaniliselt vähe vastu Raud 1.Raua roostetamise valem- 4Fe+3O2-2Fe2O3 2.2 raua sulamit ja nende erinevus-Malm(raua ja süsiniku sulam. 2,5% süsinikku). Teras ( raua ja süsiniku sulam.alla 2% sulamit) 3.Nimeta 3 roostetamise soodustajat-Hapnik, niiskus, temp. kõikumine ja kemikaalid 4.3 raua füüsikalist omadust- Tihedusega 7,87 g/cm3, kõrge sulamistemp. 1535 ja 2750 Tina 1.Milline on kõige tuntuim tina mineraal?(millisel kujul kõige rohkem leidub)-Kassiteriit ehk tinakivi e 2.Kus asuvad suurimad tina maaldad? ( ei saanud melissa käekirjast aru) :D- Mehhiko,
elektolüüsil. Vesilahuste elektrolüüsil võib toota keemiatööstusele vajalikke aineid(naatriumhüdroksiid, kloor), kuid mitte metalle. Metalle kasutatakse: Argielus kohtame kõige rohkem sulameid, need on tugevamad ja püsivamad, kui lähtemetall. Ühte sulamit(duuralumiiniumit) kasutatakse lennukitööstuses. Woodi sulamit, mis on madala sulamistemperatuuriga, kasutatakse tuleohutussüsteemis. Joodiseid kasutatakse keevitamisel. Melhiorist valmistatakse nuge-kahvleid. Pronksist tehakse kujusid, ausambad jne. Malmist on tehtud mõned potid, tööriistad, radiaatorid. Eriterasest valmistatakse kraane, tööriistu. Rauast valmistatakse elektromagnetite südamikke, akude elektrood. Kaaliumi ja naatrumi kasutatakse fotoelektroonikas.
Raua tootmine maagist Kaevandatavas rauamaagis on rauda 25-60% 1) Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest : Särdamine- metallioksiid üleviimine oksiidiks sest oksiidide redutseerimisel saadakse puhtam ja paremate omadustega metall
Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused:
Sulamistemperatuur on tal 1083 Celsiuse kraadi.Vase värvus ulatub punasest kuldkollaseni. Juhib hästi elektrit ja soojust. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib aga vase peale ajapikku pruunikas paatina kiht. Vask ise on plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10000 aastat tagasi. Vask oli üks esimesi inimkonna poolt kasutatavaid metalle, kerge saadavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu. Pronksiajal kasutati enamasti vase ja tina sulamit pronksi, sellest valmistati relvi, tööriistu, ehteid jms. Tänapäeval kasutatakse vaske enamasti elektrotehnikas, kaablite- ja kontaktjuhtmete lattides, elektrigeneraatorites, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmises. Tänu heale soojusjuhtivusele kasutatakse seda ka soojusagregaatide tootmises. Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Kuna vask on vastupidav,
Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmine ja jääb ca 350 MPa juurde. Need sulamid on ka hästi keevitatavad ja joodetavad. Sarnaselt teistele Al-sulamitele on ka Al-Mn-sulamitel nii hea soojus- kui ka elektrijuhtivus. Kasutamine Tänu sobivatele omadustele leiavad 3xxx-sulamid kasutust toidunõude valmistamisel. Sulamit 3105 kasutatakse näiteks katusekatte- ja fassaadimaterjalina. 3004 on igapäevaelus leitav poelettidelt joogipurkide materjalina.
Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada.(2) Miinustega võitlemine Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks. Woodal teatas, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Kuid Woodal on teatanud, et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on
palju. Eestis ja Soomes eelistatakse punakamat kollast kulda kui Lõuna-Euroopas. Kulla värvitoone käsitleb põhjalikumalt rahvusvaheline standard ISO 8654. Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830- hõbedast. Valget värvi vasesulamid on ka uushõbe (vana nimetus alpaka, mõnel maal neusilber) ja melhior. Neist viimane ei sisalda tsinki. Uushõbedast rääkides mõeldakse nikli, tsingi ja vase sulamit. Uushõbe ei ole väärismetall, kuigi sellest valmistatud esemed sarnanevad hõbeesemetega, seda enam, et need on tavaliselt hõbetatud. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask
lähtemetallidel (näiteks plii ja tina sulam - joodis ehk jootemetall). 2. Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil: a) ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. Asendussulam. b) kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks. Sisestussulam. Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sellised on näiteks raua sulamid, kus süsiniku aatomid on raua aatomitest hulga väiksemad
................................................... 9 Sissejuhatus Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10 000 aastat. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a.
Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril
ja granuleeritakse plastik, millest toodetakse uusi plastesemeid. ● Ühendriikides on kogutud piisavalt plastikjäätmeid, et moodustada kett, mis ulatuks 4 korda ümber maakera. Klaasi taaskasutamine ● Klaasi saab mitmeid kordi ümbertöödelda ilma, et materjali kvaliteet halveneks. ● Umbes 110 kg klaastaarast on võimalik uuesti toota üle 200 uue klaaspudeli. ● Lisaks kasutatakse ümbertöödeldud sulamit ka klaasvilla tootmiseks ja ehitusmaterjalides. Kompost ● Kompost sisaldab toidu- ja aiajäätmeid, samuti ka paber, mida ei saa ümbertöödelda. ● Komposteerimine aitab vähendada jäärmete teket ● Tekkinud komposti saab ära kasutada väetisena aias. Tänan kuulamast!
See on tingitud uraani ja tooriumi lagunemisest, viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus ongi plii. Loodusliku päritoluga vees on plii sisaldus väga väike (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2 8,7 mg/l). KASUTAMINE Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. TÄNAN KUULAMAST!
elektri ning soojusjuhtivus Al puudused pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes Al kasutamine Alumiiniumi aksutatakse: akendes, ustes, torudes, autode, vagunite ja lennukite keredes Al kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Al sulamid Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Selleks et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik . Vanandamisprotsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Duralumiiniumi kasutamine Konstruktsiooni materjalina Lennukitööstuses Masina ja aparaaditööstuses ehituses Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Duralumiinium http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium http://www.miksike
Vask Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on:
Põlev koks kuumutab ahju põhjas oleva sisu enam kui 1600º C. Sellel temperatuuril reageerib raudoksiidis seotud hapnik süsinikmonooksiidiga, vabastades rauamaagist rauda. Vedel raud valgub ahju põhja ja lastakse välja iga kolme või nelja tunni järel. Lubjakivi reageerib rauamaagis olevate lisanditega ja tulemusena tekib räbu. Vedela raua pinnale moodustub vedela räbu kiht, mis aeg- ajalt eemaldatakse. Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa. Raua kasutamine Rauda leidub inimeste organismis, seetõttu on see inimestele vajalik. Tänapäeval ehitatakse rauast hooneid, ja rauast valmistatakse ka palju vajalikke tarbeesemeid.
termilise töötlemisega ja uurida termilise karastusvann töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Töö eesmärk Tutvuda duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Paljude alumiiniumisulamite puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid lahustuvad põhimetallis piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%) ühefaasilise tardlahuseni ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur, sest CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tardlahusest eralduda. See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur. Ebapüsiva struktuuriga sulamis
Sissejuhatus Pronks on tavaliselt vase ja tina sulam. Pronksiks võib lugeda ka vase sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks
Bioloogiline psüholoogia Biopsühholoogia "isaks" loetakse Donald Olding Hebb'i (1904-1985), kelle raamat "Organization of behavior" mängis pöördelist rolli biopsühholoogia arengus. Mis on biopsühholoogia? Bioloogiline psühholoogia ehk biopsühholoogia on teadusharu, mis selgitab inimese käitumist ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside abil. Seega kujutab biopsühholoogia endast kahe teadusharu bioloogia ja psühholoogia sulamit. Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Biopsühholoogia jagunemine Füsioloogiline psühholoogia uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid
7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis Duralumiinium on Al-Cu sulam Cu-sisaldusega kuni 5%. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus. Kui kuumutada Al-Cu-sulamit (5,7%) ühefaasilise tardlahuse α-alasse ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur. See on karastamine. Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt väikese tugevuse ja kõvaduse ning suure plastsusega. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Töö käik 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus. 2. Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile 3
inimkonna üks esimestest metallidest, enne vaske olid inimesed ka kulda leidnud ja kasutanud. Kuid kulda oli väga vähe ning see oli väga pehme metall siis seda ei saanud kasutada tööriistade valmistamiseks. Vaske on inimesed kasutanud juba 10 000 aastat, kulda natuke rohkem. Inimesed hakkasid mõistma, et kui erinevaid metalle kokku segada siis metallide omadused muutuvad. 2.2 Pronksiaeg Pronks loodi tina ja vase kokkusegamisel. Seda sulamit prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist. Tööriistapronks on 90% vaske ja 10% tina, see peab palju rohkem vastu stressile ja ei deformeeru nii kergesti. Kellapronksi tehti ka, see on 80 % vaske ja 20% tina, see andis kelladele väga hea kõla. Pronksid mis läksid üle 30% tina sisalduse läksid rabedaks ja lendasid kildudeks, sellepärast rohkem tina ei pandagi sulamisse. Pronksiaeg ei hakanud täpselt ühe aastaarvuga vaid see levis mööda Lõuna-Euroopat alates 3700 aastat eKr
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall
maavarude kaevandamist ei vähenda. ,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?" ; Viilu Päärt ; Äripäev; 01.12.2008 http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 12.04.2010 Miinustega võitlemine Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks. Woodal teatas, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on
Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada. ,,Kuidas panna vesinik kütusepaaki?";Erik Randla ;Äripäev; 28.01.2008 Miinustega võitlemine Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks. Woodal teatas, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist. Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on
Minu kodus on kõige rohkem rauda raua sulamite näol malmis ja terases, sest rauda eriti ei kasutata tema hinna ja vastupidamatuse pärast. Malmist on tehtud minu kamin ja radiaatorid, sest malm on väga hea soojusjuhtivisega. Roostevabast terasest on minu kodus enamik nõud, kraanikauss, lambid, paljud tööriistad, pesumasin ja köögitehnika. Tinaga on joodetud minu kodus kõik elektriskeemid. Samuti leidub tina akudes. Palju kasutatakse ka tina ja vase sulamit-pronksi. Pronksist on tehtud mu kodus nii kraanidetailid ja lukusüdamikud kui ka ehted, medalid ja skulptuurid. Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetrit. Kuld ja hõbe on minu kodus peamiselt ehetes. Hõbedat on ka peeglites, sest hõbedal on hea peegeldusvõime.
Sissejuhatus Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemilne element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm 3. Vasest Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja
Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). Käega katsudes külmad. Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas)
Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel. 2 KROOM Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr. Kroom on metaljas-hall, läikiv , kõva ja rabe metall mille: tihedus on 7190kg/ m³ sulamistemperatuur on 1907 ° C keemistemperatuur on 2671 ° C Tõstab terase tugevust, kõvadust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstrukt- siooniterastes 1..
aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest. Kuigi suur osa teadaolevaid vase-tsingisulamite arv näitab, et mõned sulamid on toodetud teadlikult, ning sisaldavad tsinki 12%, mis andsid sulamile erilise kuldse värvuse. 1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis- Idast ja Vahemere ida osast välja eksportima. Rooma impeeriumi ajal messingi tsingi sisaldus varieerus 20-28%. Tsingi sisaldus müntides ja ehetes langes peale 1
jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on muidu korrosioonikindel metall, sinakashalli värvusega; lõikepind on hõbedase läikega, mis õhu käes tuhmub kiiresti, sest tekib pliioksiid. 2Pb + O2 2 PbO Mugav on kasutada sellise protsessi juures tina ja plii sulamit, sest tina on õhus ja vees vastupidav. Mõlemad on vähe aktiivsed metallid, mis veega ei reageeri. Nad on üsna plastilised ka, see tähendab, et on mugav kasutada.
nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud.Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks.
Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Kus pliid kasutatakse ? Pliid kasutatakse akudes, kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit kasutatakse ka elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Tina Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall.
Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask on punakaspruun metall. Puhtal kujul on vask väga pehme.
Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . .
sulab ja sellega saab kokku liita metalldetaile Kõrgahjuprotsess raua tootmiseks Rikastamine: ................. Segamine kivisöe ja laubjakiviga, miks: Segu põletamine: ............ Malmi saamine, terase saamine: ............ Sulamid Al Fe Kuna puhas Al on väga pehme, siis Malm: kasut lennukiehituses Al sulamit, milles on 5 % Cu ja Mg nn Teras: duralumiium Kerge, korrosioonikindel, peaaegu terase tugevusega Al, Mn ja Mg sulamist Näited nende sulamite valmistatakse konservipurke, katusedetaile, angaare, kasutamisest: staadionikatteid jm Sulam räniga on silumiin, happekindel, kasut keemiatööstuse aparaatides Mõned näited omapärastest alumiiniumit sisaldavatest
Kuna alumiiniumisulamitel löömise ja hõõrdumise tagajärel ei teki sädemeid kasutatakse neid ka kergesti süttivate materjalide ja lõhkeainete valmistamise tsehhides. Alles hiljuti töötati välja väga huvitavate mehaaniliste omadustega alumiinium-tsingi sulam. See sulam on toatemperatuuril tahke, kuid mehaanilise surve rakendamisel valgub laiali nagu tärklise lahus. Sellist omadust nimetatakse superplastilisuseks. Muuhulgas kasutatakse seda sulamit ka efektiivse poolstatsionaarse seismilise summutina, mis kaitseb ehitisi maavärinate korral. Lähtuvalt toodete valmistamise moodustamisest jaotatakse alumiiniumisulamid: deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid valusulamid Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumisulamid termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) mittetöödeldavad
d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid enam kui üks) a. Mikrostruktuur koosneb ühest faasist olenemata sulami keemilisest koostisest ja materjal on pehme ning plastne b. Antud faasidiagramm kirjeldab sulamit, mille korral tekib piiramatu lahustuvusega tardlahus c. Antud faasidiagrammi korral on üks faas alati keemiline ühend d. Antud faasidiagrammil alaeutektne mikrostruktuur koosneb A faasi teradest ja A+B eutektsest mehaanilisest segust
..........................., milles on süsinikku koostismetallid? ........................ See sulam on rabe ja teda on raske mehaaniliselt töödelda. 12.10 Mis metallide kokkusulatamisel saadakse messing? Mis nime all seda Kui sellest sulamist nö süsinikku välja põletada, saadakse väiksema süsiniku sulamit veel tuntakse ja kus seda kasutatakse? sisaldusega sulam ........................, milles on süsinikku .............................. Seda on juba märgatavalt parem töödelda. Raud roostetab kokkupuutumisel ............. ja ............................. Selle 12.11 Milliste omaduste poolest erineb raud alumiiniumist? vältimiseks tuleb ............................................................................................... 12
pool maailma toodangust). · Ühenditest tähtsam on SnO2 kasutatakse värvainena. 4. Plii (rahvakeeles seatina) · Asub IVA rühmas 6. perioodis. · Tumeda sinakashalli värvusega, pehme ja raske metall. · Looduses leidub peamiselt mineraal PbS (pliiläik). · Keemiliselt mitteaktiivne (hapetega ja leelistega praktiliselt ei reageeri). · Kasutatakse pliiakudes, elektrikaablite kaitsetorude materjalina, Pb ja Sn sulamit kasutatakse elektroonikas (jootmisel). · Ühenditest tähtsamad PbO2 akudes elektroodina ja Pb3O4 värviainena. Orgaanilist tetraetüülpliid kasutatakse bensiinis (saastab keskkonda). · Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus · Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud.
pool maailma toodangust). Ühenditest tähtsam on SnO2 kasutatakse värvainena. 4. Plii (rahvakeeles seatina) Asub IVA rühmas 6. perioodis. Tumeda sinakashalli värvusega, pehme ja raske metall. Looduses leidub peamiselt mineraal PbS (pliiläik). Keemiliselt mitteaktiivne (hapetega ja leelistega praktiliselt ei reageeri). Kasutatakse pliiakudes, elektrikaablite kaitsetorude materjalina, Pb ja Sn sulamit kasutatakse elektroonikas (jootmisel). Ühenditest tähtsamad PbO2 akudes elektroodina ja Pb3O4 värviainena. Orgaanilist tetraetüülpliid kasutatakse bensiinis (saastab keskkonda). Plii ja tema ühendid on mürgised. SIIRDEMETALLID. RAUD JA VASK 1. Üldiseloomustus Siirdemetallid on d-elemendid. Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud.
olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne.
Raua tootmises kõrgahju protsessis pole saaduseks puhas raud, vaid malm (rauasulam, mis sisaldab kuni 5% süsiniku tavaliselt 3-4%. Raua sulamid Teras raua ja süsiniku sulam. Süsiniku sisaldus sulamis ei tohi ületada 2%. Malm raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab üle 2% süsiniku kuni 5%. Kuidas kasutatakse Malmi kasutatakse kindla kujuga esemete valamiseks nt. nagu radiaatorid. Raud ja teras on põhilised metallid, mida kasutatakse ehituses ja konstruktsioonide valmistamises. Raua sulamit kasutatakse kõvaketade tootmisel. Unikaalseid raua sulameid kasutatakse elektroonikas juhtmete ja paljude muude asjade valmistamiseks. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Alumiiniumi aatomi mass on 26,98 molli. Alumiimium on esimesel kohal asuv metall maa koostises. Maakoores on seda väga palju, 8,8% kogu massist. Alumiiniumi füüsikalised omadused
annaabi.ee 
