PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel
Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist
M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S Mõhnad: kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist M On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast Moodustavad liitudes mõhnastikke. A A T E A D MÕHN U S Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni M
Kõrgustik on ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel leidub mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja teisi väiksemaid pinnavorme. Lauskkõrgustik (Pandivere), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik (Sakala), künklik kõrgustik(haanja,otepää),mandrijää serva esine kuhjekõrgustik(Karula), Mandrliustike sulamisvee kuhjamisest(Lääne-Saaremaa kõrgustik). Pandivere kõrgustik- emumägi 166m, sakala kõrgustik-rutumägi 146m,haanja kõrgustik-suur munamägi 38m, karula kõrgustik-rebastejärve tornimägi 137m, otepää kõrgustik-kuutsemägi 217m, jõhvi kõrgustik-tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m. Loometsad-kasvavad puud õredalt haruldased metsad. Nõmmemännikud-turistide lemmikud. Palumetsad-marjuliste lemmik Salvmetsad- tahab viljakaid muldi
Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja • Eestis – Hinni kanjon • Euroopas – Tara kanjon Täname kuulamast!
m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Geoloogiline ehitus Pinnakattes on moreen ja mandrijää sulaveesetted. Maakoore võib jaotada kolme ossa: pinnakate, aluspõhi ja aluskord. Neist kõige pealmine kiht pinnakate koosneb Haanja kõrgustikul moreenidest ja mandrijää sulamisvee setetest. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Mandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040
Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e
Oosid Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud.
Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud: Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud e. Lõhangorud Kanjonorud Sängorud Koosnevad ainult voolusängist Esineb tasastel aladel Ülekaalus on küljeerosioon Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa Tasakaal külje- ja põhjaerosiooni vahel Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud
Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide
Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja
Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme.
• tagasein värvitud plekist • 4 roostevabast terasest restriiulit • automaatne sisemine valgustus • r/v reguleeritavad jalad • madal müratase • lukustatav ja isesulguv paremakäeline uks • elektrooniline juhtsüsteem, mis juhib ja kontrollib sulatust ja temperatuuri EHITUS • seadmed on saadaval ka keskkülmutusseadmega ühendatavatena • tõhus ventilaator ja õhuavad jaotavad külma õhu kapis ühtlaselt • ventilaatoraurusti automaatse sulatamise ja sulamisvee aurustamisega • hermeetiline, õhkjahutusega kompressorseade kapi ülaosas • külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist • keskkonna temperatuur vahemikus +15...+43°C • säilitustemperatuur 0..+10°C KASUTUS
Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb? a)Limnoglatsiaalsed- liustiku või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid b) fluvioglatsiaalsed- liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid moreentasandik- valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid Moreenküngas- moreenist koosnevad vallid, piklikud künkad Karstumine- kivimite keemiline lahustamine ja liikuva põhjavee meh. Kulutamine
Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevooluks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogus troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas- tuumas pooluste poole. Kõrgemates kihtides valitsevaks õhuliikumise suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt. Limnogiatsiaalsed setted- liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud
........................................................................ Talade vekseldamine................................................................................................................. Katuseid on väga erinevaid liike, keeruliste ja massiivsetest lihtsate ja kergeteni, samuti on erinevatest materjalidest majakroone. Kuna on palju viise, millist katust ehitada, on neile esitatud ka palju nõudeid. NÕUDED Katusekate *Katusekate peab ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpoololevasse konstruktsiooni ja ruumi. Kasutatavad materjalid peavad sobima Eesti oludele ja nende kohta peab olema väljastatud vastavussertifikaat. *Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste (UV-kiirgus jne) suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga. Veeäravool *Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale.
seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 9 . Kuidas mdjutavad liustikud pinnamoe kujunemist ja kliimat? Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid ka mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikutekkelised pinnavormid Liustiku sulamisvee tekkelised o Voored o Oosid o Moreenkünkad o Mühnad o Moreentasandikud o Sandurid o Otsamoreenid 10 Vdrdle siingiprotsesse ülemjooks keskjooks 2
svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus Pinnamood • Pinnamoes on levinud rannikuterrassina kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked uhutud moreenitasandikud. • Maastikupilti ilmestavad rannavallid ja nendevahelised sood, mandriosas jõgede alamjooksu orud ja kohati madalad luited.
Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus. Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid. Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid
muda ja turvas, mis on aidanud pinnamoodi tasandada. Nende setetega on täitunud nõgusad pinnavormid. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene: selle tunnistajaks on kümnete meetrite sügavused karjäärid ning üle saja meetri kõrgused aherainemäed. 6.PINNAMOE KUJUNEMINE 6.1 Mandrijäätekkelised pinnavormid Enamik Eestis eristatavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel: mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored
voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad oos - on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. mõhnad - kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. on ebaregulaarse kujuga ja koosnevad paemiselt liivast ja kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke Liustikusetted jagunevad: ilmnoglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid Sandur - lauskjas kergelt kaldu liiva ja kruusakuhjatis, mis on kujunenud liustiku
Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid
Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. · Moldorud. Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. · Lammorud. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud sette-materjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: · Sälkorud. Need on
sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu.
Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese
selleks ettenähtud tööpindadel, eraldi rookimisest. Fileed ja viilud ei tohi jääda tööpindadele kauemaks, kui see on vajalik nende käitlemisel. Värskena müüdavad fileed ja viilud tuleb pärast valmistamist kiiresti jahutada ja pakendada. Konteinerid ja kastid, mida kasutatakse värske kala ja kalatoodete transportimiseks ja säilitamiseks, peavad vastama hügieeninõuetele ja kaitsma kala ja kalatooteid saastumise eest ning võimaldama jää sulamisvee äravoolu.Tuleb vältida jäätmete kokkupuutumist kala ja kalatoodetega. Jäätmed kogutakse kergesti puhastatavatesse ning suletavatesse, spetsiaalsetesse vee- ja korrosioonikindlatesse mahutitesse, mis täitumisel eemaldatakse tööruumidest. Jäätmeid tuleb eraldada perioodiliselt või vähemalt kord tööpäevas. Jäätmenõud tuleb pesta ja desinfitseerida. Kala ja kalatoodete külmutamisel: Külmutamine peab toimuma külmutusseadmetes, kus kala ja kalatoode läbib
kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid või negatiivseid pinnavorme. 21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel ning rõhu alanemise suunas. 22
Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Vihma või merevee poolt karstuvad kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (LOHUD VAOD LAINED) 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Liustiku või mandrijää sulamisvee 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1
väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid:
tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv
kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest – sellel põhjusel paigaldatakse ka kivi- ja plekkkatuste alla aluskate. Kui katusekorrus on välja ehitatud, on aluskate nö „hingav“ ning peab samuti läbi laskma katusealustest tubadest tuleva õhuniiskuse, et see saaks kondensina alla voolata. 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Ei. 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Tuulutuskanalite kaudu, mis on ühenduses katusel asuvate ventilatsioonipüstakutega –
maakoore suures sügavuses. Sünkliaalid on positiivne kurd ja antisünkliaal negatiivne kurd 56. Liustike tüübid, nende setted Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega Aluspinna kallakuse (mägiliustikud), jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) ja kui jää hakkab liikuma (jääliustikud). Limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Fluvioglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid 57. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid Voored madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast Mõhnad on kuhjekõrgendikud. Koosnevad peamiselt liivast ja kruusast.
21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Nt: Pandivere veelahkmeala Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää sulamisvee setetest kas 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga. liustikualuses või liustikupeases väiksemas veekogus või jääjärve setetesse mattunud jääpankade hilisemal Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
Lisaks ka maareformi teostamine, maade hindamine, maakasutuse korraldamine jms. 4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis? Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett? Värskas, Iklas, Häädemeestel ja Kärdlas. 5)Mille poolest erinevad voored oosidest? Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast, kruusast vüi veerisest. 5)Kuidas tekivad maasääred? Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas). 5)Kuidas on tekkinud voored? Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid? Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt
hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune taimed pideva liigniiskuse tõttu ning kuhjuvad turbana. Liigniiskusega kaasnevat aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis on võimalik enamasti eristada ainult kahte kihti. OKASMETSADE MULLAD. Keerulise ehitusega mullad. Tekkinud tihti graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett hästi läbilastev. Sügiseste vihmasadude ja kevadise sulamisvee tõttu uhutaksealuselised katioonid mullast välja ja muld on happeline. Vähenõudliku okaspuud tulevad vähese toitainete hulgaga toime. Aeglaselt lagunev okaste kiht maapinnal moodustab kõduhorisondi. Orgaanilise aine lagunemine toimub seente abil. Tekkinud orgaanilised happed liiguvad allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Sademete rohkus uhub mullalahuse koos katioonidega mulla sügavustesse ja
Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõunaedela-sihilisi (1015 m kõrgusi ja 10001500 m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m)
avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust. Skulptuursed pinnavormid geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seos tektooniliste struktuuridega ei ole. Kuhje e. akumulatiivsekd Kulutus e. destruktiivsed Kulutuskuhje e. destruktiivakumulatiivsed pinnavormid. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Vastavalt liustiku dünaamikale Transgresiivsed ehk kujunenud liustiku pealetungil Statsionaarsed ehk kujunenud liustiku dünaamilisel tasakaalul Retsessiivsed ehk kujunenud liustiku taandumisel Stagnatsioonilised ehk kujunenud liikumatus jääs Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid
kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemp. aastaringselt kõrge, 25-30'C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Mõhnad kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Mäe ja oru tuuled- tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks. Mägiliustike poolt kujundatud pinnavormid kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud. Neelamisvöime- arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %. Niiske ekvatoriaalne kliima iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Temp. aastaringselt
Kogu senine elustik hävis. Võivad olla barjääriks, tõkkeks liikide teel N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Moreenid- liustikusetted. Suuremad osised 930 m3 (Letipea Ehalkivi) Suurendavad võimalust sattuda inimeste lähedusse intensiivsema _ Ammooniumlämmastik taimedele kasutatav. · Setted ümber jaotatud hilisema liustiku sulamisvee (jääjõgede ja maaksautuse piirkonda. _ Edasi transformeeritakse ammooniumlämmastik nitrosomonas järvede setted) ning Holotseeni mere-, jõe- või tuulesetetena bakterite abil nitritlämmastikuks ja · Setete paksus Otepää, Karula ja Haanja kõrgustikul kuni 200 m.
Eru, Käsmu, Kunda ja Narva laht. Soome laht külmub üleni ainult väga külmadel talvedel. Soome lahe lääneosas ja keskosas tekib tavaliselt ajujää. Kuna lahed on sügavad ja valdavalt tuulte eest kaitstud ning jääkatte periood ei ole üldiselt pikk, on rannikul palju soodsaid sadamakohti. (Linkrus 1998) 1.6. Mullastik Nagu eelnevalt mainitud, on aluspõhja settekivimid kaetud karbonaadivaese moreeniga, millele on lisandunud mandrijää sulamisvee poolt kantud materjal (veerised, kruus, liivad jms). Need on ka muldade lähtekivimiteks. Muldadest on kõige enam kiviseid leedemuldi ja vähem kiviseid leetunud muldi (Astover 2012). Soome lahe maastikurajooni jääb Eesti leedemuldade peamine levikuala, millega seostatakse ka Lahemaa rahvuspargi ulatuslikke palu- ja nõmmemetsi (Linkrus 1998). Paekalda all esineb ka rusukaldemuldasid, mis on tekkinud paekaldast murenenud koreselisest materjalist (Astover 2012). Rusukaldemuldade
väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes. A) Kui aktiivse liustiku serv taandus pidevalt ja jääalune pind oli lavamaaliselt tasane, jäi maapinda katma ebaühtlane moreenist kate, moodustusid lainja pinnaga moreentasandikud. Näiteks Ugandi lavamaa B) Kui aga moreen jäi rohke jääsulamisvee võimusesse, jäid sulamiskohta suuremad kivid, peenemaid osakesi savi ja liiva kandis vesi välja ning need kandusid jääjärvedesse, mis
Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m - välimise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. - juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest. See nõue on oluline eeskätt plekk- ja kivikattega katuste puhul - enam kui 7 m kõrguse hoone lamekatus peab olema varustatud kogu perimeetril vähemalt 30 cm kõrguse rinnatise või reelinguga. Enam kui ühe korruse kõrguse hoone kaldkatus peab olema varustatud vähemalt 10 cm kõrguse lumetõkkeäärisega - enam kui 8 m kõrguse räästa puhul peavad katusele pääsuks olema katuses vähemalt 60 x 60 cm (puhas ava) suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m
(positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadelt jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega) sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis e. väljauhtetasandik, mis
liikumatutest jääkilpidest ja aktiivsetest liustikukeeltest. Mergel lubi- ja saviainest koosnev karbonaatne kivim, nn. veispaas. Moreen liustiku poolt kaasa toodud ja kuhjatud, erineva suurusega, sorteerimata ja ümardumata osakestest koosnev sete, moodustab moreenitasandikke ja liustikuserva esiseid otsamoreene. Murrutuskulbas ehk kulbas lainete või langeva vee toimel tekkinud orvand astangu all. Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose.
veeäravooluga. ravooluga. 8 4 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (vä(väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab
· limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid: a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused) b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad) c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid(jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Mandrijää kulutusvormid jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka
avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seost tektooniliste struktuuridega ei ole. Mandrijää geoloogilises tegevuses eristatakse purustavat ehk kulutavat tegevust (liustikuerosioon, jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon. Kulutav tegevus suurim liigestatud ja kaldu olevatel aluspindadel. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Jääkriimud Väikseimad kulutusvormid, mida kohtab peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Tekkinud jääs oleva kivimaterjali hõõrdel, moodustades kitsaid (0,5-2 mm) ja madalaid paralleelseid sirgeid vaondeid. Pikkus pole üle 0,5 m. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel. On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm.
hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28)
meh toimest lahustuvatele kivimitele nim karstiks. on looduses väga ulatuslikel aladel esinev nähtus. See võib areneda enam kui 50 miljonil ruutilomeetril, s.o. umbes kolmandikul maismaast. See nähtus on saanud nime Karsti lubjakiviplatoolt Jugoslaavia loodeosas. Karstivormide suurus ja morfoloogia sõltub:. lahustuvate kivimite koostisest,kiv paksusest ja lasuvusest, lõhelisusest,kiv struktuurist ja poorsusest, sademete ja lume sulamisvee äravoolutingimustest, reljeefist, pinnakatte paksusest ja koostisest, taimkattest, maakoore tektoonilisest liikumisest, vete mineralisatsioonist ja aktiivsusest Karrid - arengu algperioodil kujuneb karst vaid karstuvate kivimite (nt lubjakivide) pinnal, kus sademevesi kujundab korrapäratuid, erineva laiuse ja sügavusega uurdeid. Avalõhed – nende laius on enamasti mõni sentimeeter, harva kuni 1 m. Avalõhed on arenenud süvalõhede kohal ja nende
annaabi.ee 
