Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist
hüpotees on, et Undi veehoidla vesi on tugevasti eutrofeerunud.
Veeproovide võtmiseks ja näitude mõõtmiseks uurimistöö tarvis laenutas autor
aparatuuri Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest. Siinjuures autor tänabki
hüdrobioloogiateadur Lea Tuvikest mõõteriistade eest ja hüdrobioloogia magistranti
Kristel Pankseppa, kes määras veeproovidest fütoplanktoni indikaatorliigid. Tänan ka
vastuste eest Vello Sulakatkot, kes andis väärtuslikku informatsiooni paisjärvede rajamise
kohta.
3
1. MATERJAL JA METOODIKA
Uurimistöö tarbeks on autor Undi veehoidlast võtnud veeproove aastaringselt
(oktoober 2008 - september 2009), kokku 10 korda. Veekvaliteedi hindamiseks mõõdeti
keemilistest parameetritest elektrijuhtivust, aluselisust (pH), värvust, lahustunud hapniku
sisaldust ja hapnikuga küllastatust