Kütuseelemendid
Vesinikku toodetakse maagaasist
või metanoolist väljaspool kütuseelementi asetsevas reformeris. Oksüdeerijaks on õhk.
Praegusel ajal on see kõige enam arendatud tehnoloogia statsionaarsetes seadmetes
kasutamiseks. Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis on kasutusel 11...25 MW
demonstratsiooniseadmed. Kuni 200 °C töötemperatuuri tõttu on sobiv kasutada
elektrienergia ja soojuse koostootmiseks.
PAFC-tüüpi kütuseelemendi tööpõhimõte:
MCFC sulakarbonaat-elektrolüüdiga kütuseelement. Elektrolüüdiks on eutektiline segu
68% Li2CO3 ja 32% K2CO3, mis töötemperatuuril 650...800 °C on vedelas olekus. Kütuseks
on gaaside H2, CO ja CO2 segu, mis saadakse maagaasi või ka kivisöegaasi reformimisel. Ei
ole vaja kasutada kallist katalüsaatorit. Kõrge töötemperatuuri tõttu on võimalik
kütuseelemendisisene kütuse reformimine. Seega kasutab kütuseelement osaliselt ka ise
vabanevat soojust