tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse. Katseandmete põhjal joonestatkse graafik P=f(t) ja arvutatakse osakeste integraalne- ja diferentsiaalne jaotuskõver. Teoreetiline põhjendus, valemid: Katseandmed ja arvutused: Kaaluklaasi kaal vees P0 = 195 mg Kaaluklaasi sukeldussügavus H = 10,3cm=0,103m Lugemi nr Aeg katse algusest t Skaala näit P' Sademe mass P=P'-P0 (mg) (s)
Töö nr 13K Töö pealkiri PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.02.2011 Aparatuuri skeem: Joonis Stopper 1. arretiir 2. tasakaaluosuti 3. tasakaalunäit 4. tasakaalustuskang 5. näit Po 6. konks 7. suspensioon uuritavast pulbrist 8. kaalukauss 10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi